Otse põhisisu juurde

#463

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet20. märts 2009, kell 08:59

    Aga andmekaitsekaalutlustel sa seda siin ei avalda?

    VastaKustuta
  2. Truffe20. märts 2009, kell 23:30

    Aa, selle variandi peale ma ei tulnudki, aga kui sa nii ütled, siis seda ka.:P

    VastaKustuta
  3. Anonüümne23. märts 2009, kell 16:57

    Ta nimi on nt. Elviira. Või siis Õie. Või Henrietta :P

    Müümitröll

    VastaKustuta
  4. Truffe23. märts 2009, kell 17:02

    Ei ole ükski neist, aga piirkond on sul õige ma ütleks:P

    VastaKustuta
  5. Anonüümne24. märts 2009, kell 10:20

    Helmi?või Milvi?Pärja?

    M.

    VastaKustuta
  6. Truffe24. märts 2009, kell 11:12

    Veel lähemal. Milvi on minu jaoks eriti sarnane selle nimega kuidagi..

    VastaKustuta
  7. lispet26. märts 2009, kell 15:21

    Kas Henrietta ja Õie on samas piirkonnas? :D

    VastaKustuta
  8. Truffe26. märts 2009, kell 15:28

    Mis sa nüüd mõtledki sellega? Et kas Henrietta ja Õie on omavahel samas piirkonnas. Ei ole mu meelest.
    Aga mis tädi nimesse puutub, siis see on Õiega samast kategooriast küll ma ütleks.

    VastaKustuta
  9. lispet26. märts 2009, kell 19:31

    Ma mõtlesin seda, et kui müümitröll pakkus õiet ja henriettat, siis sa ütlesid, et ei ükski aga piirkond on õige. Ma sis mõtsin, et Õie ja Henrietta ei ole ei päritolult ega häälikuliselt koostiselt samas piirkonnas :P

    VastaKustuta
  10. Anonüümne26. märts 2009, kell 22:11

    Aino?

    M.

    VastaKustuta
  11. Truffe26. märts 2009, kell 22:20

    Aino on ka väga hea pakkumine, aga pole õige.
    Peris naljakaks läheb juba see värk:P

    VastaKustuta
  12. meRilin K2. aprill 2009, kell 00:52

    Helju?

    VastaKustuta
  13. Truffe3. aprill 2009, kell 00:11

    Parim pakkumine seni.

    VastaKustuta
  14. meRilin K3. aprill 2009, kell 00:16

    Haah! äkki on siis Helve või Elve?

    VastaKustuta
  15. Truffe3. aprill 2009, kell 01:41

    Helju oli lähemal.

    VastaKustuta
  16. meRilin K3. aprill 2009, kell 09:40

    oeh, hommikul tuli üks hea nimi pähe, aga nüüd enam ei mäleta..
    ot, Helle? või Maire?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »