Otse põhisisu juurde

Ajalugu

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on. 

Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist


2023
Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav.


Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?


2021
Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks"
(Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku.


2020
Ray Bradbury "Võilillevein"
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.

2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.

2018

2017
Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.

2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab.  Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.

2015
Marjane Satrapi "Persepolis"

Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.

2014
Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...