Otse põhisisu juurde

Ajalugu

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on. 

Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist


2023
Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav.


Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?


2021
Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks"
(Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku.


2020
Ray Bradbury "Võilillevein"
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.

2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.

2018
- 

2017
Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.

2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab.  Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.

2015
Marjane Satrapi "Persepolis"

Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.

2014
Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.

Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...