Otse põhisisu juurde

Ajalugu

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on. 

Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist


2023
Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav.


Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?


2021
Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks"
(Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku.


2020
Ray Bradbury "Võilillevein"
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.

2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.

2018

2017
Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.

2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab.  Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.

2015
Marjane Satrapi "Persepolis"

Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.

2014
Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...