Otse põhisisu juurde

Ajalugu

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on. 

Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist


2023
Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav.


2022
Holly Bourne "It only happens in the movies"
Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?


2021
Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks"
(Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku.


2020
Ray Bradbury "Võilillevein"
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.

2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.

2018
- 

2017
Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.

2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab.  Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.

2015
Marjane Satrapi "Persepolis"

Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.

2014
Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...
1 kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...
Postita kommentaar
Loe edasi »