Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal V : Malta

Reedene riik on 

Malta

Vist ongi niuke riik, millele väljaspool maikuud eriti ei mõtle. Kahtlustan, et teadmine säärase riigi olemasolust jõudis kunagi minuni ka nimelt Eurovisiooni kaudu. 

Malta vist ongi ainus riik peale Ühendkuningriigi, kelle laulud said inglise keeles olla ka siis, kui teistel veel ei võinud. 

1975. aasta laul "Singing this song" Renato esituses on järjekordne tõestus, et 70ndad oli parim kümnend. Mis tore laul, mis meeleolu. Ja see narmastega pluus on lihtsalt imeline.

Olen suht kindel, et 1998., 2005. ja 2009. aasta Malta esindaja Chiara on oma riigis kuulsamaid lauljaid. Allpool olev laul "The one that I love" 1998. aastast on korralik avar 90ndate (filmimuusika moodi) ballaad. Laulud lauludeks, aga selle laulja hääl on kohe niuke... niuke üliklassikaline. Kõlab tuttavalt kohe esimesel korral kuuldes, aga ei ole seetõttu igav. Laula mu laulu, helisev hääl tõesti, ma ütlen.

2002 Ira Losco "7th wonder"
Siinmail julgelt kuulsaim Malta euroviis (vabalt laulan kaasa). Sest tookord toimus Eurovisioon Eestis ja siin kasutati muuhulgas Eesti taustalauljaid. (Laulu lõpuosas on tähelepanelikule kuulajale Vilgatsi hääl hästi kuulda.) Ja ta on väga nummikas laul ka. Üks kahest korrast, kui Malta 2. koha on saanud. (Võitu pole.) Video ees reklaamib "postkaart" Eesti kuldseid liivarandu.

2008 Morena "Vodka"
Mitte et mul sellest loost mingit mälestust oleks aga... laulu nimi on "Vodka"! Maiteagi, kumb parem (hullem?) pealkiri on, kas see või 2013. aasta Kreeka laul "Alcohol is free". Kasutatakse mingit na zdorovje sarnast fraasi ja üldiselt kammib üsna ära. 

2013. aastal laulis lõbus poiss Gianluca Bezzina lõbusat laulu "Tomorrow". Seda võiks niisama kuulata küll. Rõõmustab.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...
10 kommentaari
Loe edasi »

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...
Postita kommentaar
Loe edasi »