Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal III : Saksamaa

Kolmas Eurovisiooniriik on

Saksamaa

Minu lemmik Saksa laul on ilmselt Saksamaa hümn, mida spordivõistlustega seoses palju hingevärinal kuulatud. Aga Eurovisioonil on neil harva mõni lugu, mis mulle niisama kuulamiseks istub. Polegi olnud tegelikult. On olnud palju ootuspäraseid igavaid laule. 

Aga miks mitte näiteks keeleõpe. 1957 oli üks telefonist rääkiv laul. Hästi aeglaselt laulis, nii et refrääni sõnad on algajale arusaadavad.

Siis on paar Eestiski tuntud laulu, mille kohta ei teadnud, et need Saksa eurolood on. 1969. aastal näiteks "Primaballerina", mis on eesti keeles see kaunid baleriinid, kaunid baleriinid. Heli Lääts vist. Ja 1979. aasta laul "Dschinghis Khan" on eesti keeles ka sama nimega tuntud. 

Eesti keeles on ("Et oleks rahu" nime all) olemas ka "Ein bisschen Frieden" aastast 1982. See oli Saksamaal esimene kord Eurovisiooni võita. Vist ongi minu lemmikuim Saksamaa eurolugudest.

1996. aasta laul "Planet of blue" oli tõeline 90ndate plahvatus nii helis kui pildis. Nostalgiliselt humoorikas.

2004. aastal laulis Max laulu "Can't wait until tonight". Seda millegipärast mäletan ja tegelikult tuleb üllatusena, et ta Eurovisioonilt ja veel Saksamaalt on. Mingi muu assotsiatsioon nagu oleks. 

Saksamaa teine ja seni viimane võit tuli 2010. aastal lauluga "Satellite". Kui see võitis, siis mulle väga meeldis. Praegu enam üldse ei meeldi, kuidas see laulja seda laulu laulab. 

Saksamaal on päris tihti mingid naljanumbrid olnud. Guildo Horn, Stefan Raab. 2021. aastal oli laval mingi suur sõrm. Oli siis saatuse sõrm või the finger, enam ei mäleta konteksti.

Sel aastal taaskord Saksamaale head kohta ei ennustata.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...