Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal VI : Rootsi

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles 

Rootsi

Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..

21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.

Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.

1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.


1974 ABBA "Waterloo"
Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )


1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)


1995 Jan Johansen "Se på mig"
Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud? 


1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata. 


2009 Malena Ernman "La voix"
Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.


2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer"
Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil. 


Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...
10 kommentaari
Loe edasi »

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...
Postita kommentaar
Loe edasi »