Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal VI : Rootsi

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles 

Rootsi

Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..

21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.

Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.

1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.


1974 ABBA "Waterloo"
Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )


1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)


1995 Jan Johansen "Se på mig"
Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud? 


1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata. 


2009 Malena Ernman "La voix"
Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.


2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer"
Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil. 


Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »