Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal VI : Rootsi

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles 

Rootsi

Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..

21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.

Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.

1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.


1974 ABBA "Waterloo"
Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )


1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)


1995 Jan Johansen "Se på mig"
Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud? 


1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata. 


2009 Malena Ernman "La voix"
Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.


2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer"
Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil. 


Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »