Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal VI : Rootsi

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles 

Rootsi

Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..

21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.

Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.

1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.


1974 ABBA "Waterloo"
Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )


1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)


1995 Jan Johansen "Se på mig"
Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud? 


1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata. 


2009 Malena Ernman "La voix"
Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.


2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer"
Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil. 


Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu. 

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...
Postita kommentaar
Loe edasi »