Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2024 : kommentaarid

Üritan ühe lausega iga osaleja kohta teha, alati ei õnnestu.

1. Rootsi / Marcus & Martinus - Unforgettable
Täpselt selline laul, mis Rootsil neil aastatel on, kui nad ei võida. Ehk et kõva poplugu aga nii ära produtseeritud, et loomulikkus on kadunud.

2. Ukraina / alyona alyona & Jerry Heil - Teresa & Maria
Endiselt tabavad hästi valemit, kuidas olla samal ajal rahvuslik ja rahvusvaheline.

3. Saksamaa / ISAAK - Always On The Run
Mind ajas nii naerma, kuidas laulja alguses istus ja mingis suvalises tünnis tuld tegi. Ja mida ta ootas, pärast kogu ruum tema ümber põles. Gruusia laulu nimi muidu oli "Firefighter", aga see oli vist liiga palju hiljem, et appi jõuda. Laul igav. Ja oli eesti keelde tõlgitud nimega "Alati jooksus". See ajas ka naerma.

4. Luksemburg / TALI - Fighter
Meloodias oli mingi huvitav koht, muidu unustatav.

6. Iisrael / Eden Golan - Hurricane
Igav. 

7. Leedu / Silvester Belt - Luktelk
Selle oma pleilisti lisamist võiks kaaluda.

8. Hispaania / Nebulossa - ZORRA
See oli jumalast lahe. Mis siis, et kõlas ehk veidi vanamoodsalt. Laulja oli väga unapologetic. (Kes ütleb hea eestikeelse vaste?) Ühesõnaga, ütles nii, nagu asi on ega tundnud selle pärast häbi. 

9. Eesti / 5MIINUST x Puuluup - (nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi
Tähendab, need sõnad ikka. Sellel võinuks ka subtiitrid olla, oleks rohkem aru saanud. 

10. Iirimaa / Bambie Thug - Doomsday Blue
Ega laulu mäleta (või kui palju see laulu moodi oligi), aga see, mis toimus, oli vähemalt huvitav. Ikka on huvitav, kui laval mingi riitus toimub. Ja Bambie Thug on hea nimi.

11. Läti / Dons - Hollow
Imagine Dragons ju.

12. Kreeka / Marina Satti - ZARI
Riietus ebaõnnestunud. Tahaks neid aegu, kus Kreeka tantsivate naiste asemel mingeid meestebände saatis, kes huvitavate pealkirjadega laule laulsid ja rohkem nalja tegid. 

13. Suurbritannia / Olly Alexander - Dizzy
Kui poleks pidanud kogu seda lavalist poolt vaatama, olnuks ehk üks lemmiklaule. Räpased vannitoad üldiselt peale ei lähe. 

14. Norra / Gåte - Ulveham
Euroopa, te ei saa ikka asjast aru. See oli kõige lahedam asi siin. Väga hästi ülesandest aru saanud.

15. Itaalia / Angelina Mango - La Noia
Vähe meenub. Kusagil viisis vist oli huvitav koht. 

16. Serbia / TEYA DORA - RAMONDA
Igav.

17. Soome / Windows95man - No Rules! 
Liiga labane. Algus kõlas nagu Günther.

18. Portugal / iolanda - Grito
Hea laulja, aga laul liiga igav Eurovisiooni jaoks. Tegi Alikat, st tuli žürii punktide toel heale kohale.

19. Armeenia / LADANIVA - Jako
Laulja hea. Laval pidu käis.

20. Küpros / Silia Kapsis - Liar
Laulja nägi välja nagu Britney Spears 2000ndate alguses. Ainult Britney tollased laulud olid meeldejäävamad.

21. Šveits / Nemo - The Code
Tahaks tema jakki katsuda, tundub mõnus. Ühtlasi huvitav, kuidas see tehtud on. 

22. Sloveenia / Raiven - Veronika
Natuke hirmuäratav, samas mingil lahedal moel.

23. Horvaatia / Baby Lasagna - Rim Tim Tagi Dim
Minu jaoks ei mänginud päris välja seda, mida üritas. Umbes nagu paneks rahvariiete juurde pastelde asemel tikk-kontsad vms.

24. Gruusia / Nutsa Buzaladze - Firefighter
Kui palju on neid laule olnud, kus säravas kostüümis naine laulab sõdalaselaulu ja laval on leegid? Peale Ruslanat nagu eriti ei huvita enam. 

25. Prantsusmaa / Slimane - Mon Amour
Hea laulja, aga laul igav ja ülikulunud sõnadega.

26. Austria / Kaleen - We Will Rave
See reivile kutsumine mõjus kuidagi vanamoodsalt. Maitea, on reiv tänapäeva teema veel? 

Lisan oma edetabeli ka. Peale vajutades suureneb.



Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »