Otse põhisisu juurde

Eurovisiooninädal IV : Eesti

Neljas riik on

Eesti

Laon aga kõik laulud ritta ja panen iga juurde mingi suvalise fakti, mis pähe hüppab.

1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld"
Kunagi hiljem sain teada, et tollane eelvoor koosnes ainult Janika Sillamaa esitatud lauludest.

1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine"
Tolle aasta eelvoorus jäi teiseks tollase minu suur lemmik Pearu Pauluse ja Hedvig Hansoni esitatud "Kallim kullast".

1996 Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna "Kaelakee hääl"
Mäletan, kuidas räägiti sellest, et verinoor Maarja-Liis on nii ära mukitud ja vanainimese riided selga pandud, vist selleks, et ta Ivo kõrval nii noor ei paistaks.

1997 Maarja "Keelatud maa"
See laul oli 90ndate lõpus ja 21. sajandi alguses ülipopulaarne erinevatel kohalikel ja üleriigilistel laste lauluvõistlustel. Ilus orkestriga versioon on allolevas videos.


1998 Koit Toome "Mere lapsed"
Koit Toome rääkis kusagil, et ta ei mäleta neid kolme minutit suurel laval.

1999 Evelin Samuel ja Camille "Diamond of night"
Meenub, kuidas tutvustati Eveliniga koos laval olijate rõivaid. Eriti on meeles ühe taustalaulja pükstega seelik ja heledad papud.

2000 Ines "Once in a lifetime"
See oli minu lemmikumaid Eurovisioone läbi aegade. Aga Ines, jah, raske on mööda vaadata sellest rohelisest kostüümist. Laul pole halvaks läinud.

2001 Tanel Padar, Dave Benton, 2XL "Everybody"
Kerge skandaal oli vist sellega, et Padar suitsetas (Eesti eelvooru) otse-eetris?

2002 Sahlene "Runaway"
2002. aasta Eurovisioon toimus Eestis. Paraku-paraku tuleb meelde, kuidas Vilgats ja Oja taustalauljatena välja vahetati. Aga Sahlene mängis muidu väiksena Annat Rootsi "Bullerby laste" filmis. Alloleva video ees on ka "postkaart" mitme tuttava näoga.


2003 Ruffus "Eighties coming back"
Eelvoorus nad olid veel Claire's Birthday ja ma ei saanud üldse aru miks säärane nimevahetus. Ruffus meenutas veel mingit koeratoidu nime ka. 

2004 Neiokõsõ "Tii"
Tollal ei arvanud eriti midagi sest laulust. Aga kooriseade sellest loost, mida on vähemalt korra laulupeol lauldud, on hiiglavahva.

2005 Suntribe "Let's get loud"
Üks liige lisandus eelvooru ja Eurovisiooni vahepeal ja ma ei saanud aru miks.

2006 Sanda "Through my window"
See helesinine (minu jaoks pidžaamariiet meenutavast materjalist) kleit.


2007 Gerli Padar "Partners in crime"
Tantsijad olid laval. Parmas ja veel mõni tuntud nimi vist.

2008 Kreisiraadio "Leto svet"
Siin lauldi mingid laused mingil põhjusel serbia-horvaadi keeles. 

2009 Urban Symphony "Rändajad"
Nii palju, kui juutuubist olen mingeid toppe vaadanud, on see välismaalaste suur lemmik Eesti eurolugude hulgas. Maitea, kas mõjus see jäiselt tumesinine taust (mis oli tõesti lahe) või fraas see on tee, mis on ehk piisavalt lihtne ja meeldejääv. 

2010 Malcolm Lincoln "Siren"
Kas tol aastal, kui see Eesti Laulu võitis, polnud mitte esmakordselt Sepa ja Avandi vaheklipid? Sest meenub, nagu oleks neist palju rohkem räägitud kui võitjast.

2011 Getter Jaani "Rockefeller Street"
Oli vist niuke lugu, millel läks finaalis ootamatult halvasti. Umbes et oodati esikümne ümbrusesse, aga oli mingi kahekümnes. Ja ma alati mõtlen, miks just 1273.

2012 Ott Lepland "Kuula"
Ühest küljest parimaid Eesti eurolugusid, teisest küljest üldse ei meeldinud see finaalis esitatud ülepingutatud versioon. (Allpool on hea versioon.)


2013 Birgit "Et uus saaks alguse"
Poleemika oli tossu teemal. Kas numbri käigus tossu lastakse või oleme selle tellimiseks liiga vaesed? Minu teada toss tuli.

2014 Tanja "Amazing"
Meenub rohkem tantsunumbrina, kaasas mõte sellest, kuidas ta tantsimise ajal laulda suudab.

2015 Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to yesterday"
Täpselt on meeles, kuidas seda laulu esmakordselt kuulsin. Töö juures laua taga. Kaks mõtet tuli: 1. ohoh! ; 2. see on natuke nagu tuttav. Ja üldiselt arvan, et need ongi need kaks mõtet, mis hiti kuulmisel tulema peavad. 

2016 Jüri Pootsmann "Play"
Mu meelest on humoorikas, kuidas selle laulu Eurovisioonil saadud viimase koha üle heatahtlikult nalja tehakse. Noh et tegelikult kõik ju saavad aru ka, et see polnud kindlasti kõige halvem laul seal. 

2017 Koit Toome ja Laura "Verona"
Tõeline Eurovisioonifolkloor. Lugematud gifid Koit Toome pilkudest ja we are lost in corona. 


2018 Elina Netšajeva "La forza"
Ikka see pukk, mille otsas ta seisis.

2019 Victor Crone "Storm"
Kui võtta need kaks mõtet "Goodbye to yesterday" juurest onju. Siin on see osa, kus laul tuttav tundub, liiga tugev. Victor Crone on mu meelest hästi rootslaslik. Ühtegi muud mõtet ei teki tema rahvuse kohta, kui talle otsa vaadata. 

2020 Uku Suviste "What love is"
Ta rääkis, et Eurovisioon on tema suur unistus.

2021 Uku Suviste "The lucky one"
Ta rääkis, et Eurovisioon on tema suur unistus.

2022 Stefan "Hope"
Kõne, mille ta peale Eesti Laulu võitmist pidas, oli humoorikas. Umbes et ei saanud eile magada ja tegin ühe pitsikese. Saatejuht Pootsmann kõrvalt: piima! Stefan kiidab takka: jaa, piima, just. Ja intervjuu Ringvaates mingil võidule järgneval päeval oli lahe. Need kauboid, kes tal Eesti Laulul olid, ajasid ka mingi kord Ringvaates väga naljakat juttu.



2023 Alika "Bridges"
Arutles selle üle, kuidas klaver lennukisse saada. Eurovisiooni jaoks tehtud lavaline liikumine ei meeldinud, tundus õpitud ja kunstlik.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...