Tumelilla

Täna on mul kaks võimalust: kas minna akadeemiliselt roosilist(noh, see on küll vist liialdus nüüd aga olgu peale) või okkalist rada. Aga seda lauset kirjutades ma vist jõudsin järeldusele, et kui ma ka praegu roosilise tee valin, on ta ikka lõpuks okkaline. Ilma okasteta roose...(kuidas see edasi läkski?) Seega vahet pole, valigem lihtsam variant.Vist.

Mulle meeldib, et õues jahe on. Jahedus moodustab nii suure kontrasti soojusega, et nii oskan neid mõlemaid rohkem hinnata.Nagu tühi kraanikauss moodsutab kontrasti musti nõusid täis kraanikausiga.Üldiselt on kasulikum piima mitte üle keeta. Ja üldiselt on kasulikum kliidega putru süüa. Parem on ka.

Mina ei ole roosa.Mina olen punane.Kui mitte muul moel, siis näost kasvõi.Kuigi näost ma vist olen roosa ka ikka Roosa on ilus värv, aga temaga tehakse see viga, et ei saada aru, mis tõeliselt roosa on. Näiteks selle lehekülje taust pole roosa, vaid helelilla. Ja see on väga oluline vahe. Sest roosat tausta ma ei paneks. Roosad prillid paneks küll, roosade klaasidega see tähendab. Paraku mulle tundub, et tänapäeval on pigem raamid prillidel roosad, klaasid võib küll mustad teha, aga roosasid, näet, ei saa. On see minu süü või? Mina ei oska ilma roosade klaasideta roosa olla, kipub kangesti tumelillaks. Värvusõpetus võiks küll koolis olla, aga seal vist peaks mingi hullult paberitükikesi kokku kleepima. Pole hea. Tööõpetus algklassides oli juba piisavalt jube.Pidi mingeid seeni pruunist paberist rebima.Ökk.Mul tulid nii koledad alati.

Lõpuks ehk positiivne noot