Ma olen sassis. Vahel on kasulikum asju mitte teada. Minu jaoks võrdub teadmine peaaegu alati mõtlemisega.Mõtlemine võrdub...millega iganes. Antud juhul isegi mitte ülemõtlemisega nagu tavaliselt, vaid pigem põnevmõtlemisega. Põnevmõtlemine on üks säärane mõtlemise liik, mida mina üsna tihti harrastan. See on suures osas ettekujutusest koosnev, kuid seda parem ehk? Mis rahulikuks jäämisesse puutub, siis muidugi halvem. Aga kellele rahulikkust vaja ongi? Eriti veel reede öösel. Nüüd ma saan aru, kust see tuleb.Enne sõin šokolaadi. Kõik on nii vahelduv. Meeleolu.Kõik sõltub sellest, mida kuulda ja kuulata. Klubipede või emoemme? Future's made of virtual insanity....Ei tea, mis edasi saab mitte keegi, ei talu teada, mis aimatav on, ei palugi kedagi, hea teada seegi jalul vaid püsida talutav on....Future's made of virtual insanity...I could be the one. Kevad. Emajõgi.Päikeseloojang.Pleier ja mina.Imepärane tunne sellest, kes kõik ma võin olla. Nii ei tohi.Minu kevad hakkas jälle. Natuke kardan.Loodetavasti läheb kõik hästi. Enda pärast ei karda, ei oskagi. Teiste pärast. Võtku igaüks seda kuidas tahab, mina tean, mida ma mõtlen. See on konkreetne. Kuigi võib olla halb, võib olla ka huvitav. Kõrvalt näha on alati huvitav. Ehk on siiski kõik nii nagu mulle ei paista. Peab olema.Ka selle kohta on märke. Keegi ei ole õnnetu. Ka mina mitte. Keegi ei saa aru. Nii ma tahangi. Saladuslikkus. On mul mingi planeet Skorpionis või? Laura? Kust selline kujutlusvõime? Kujutlusvõime teeb rõõmsaks. Kellelgi läheb hästi. Neid on rohkem kui üks. Rohkem kui kaks-kolm ilmselt ka. Kellele mina keskendun, pole oluline. "Ulysses" James Joyce. Lugesin katkendit. Keeruline. Sellepärast ma seda kõike teengi. Mõte on olemas. Õhukese joonega. Sirbikujuline.
Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri. Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on! Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Kommentaarid
Postita kommentaar