Otse põhisisu juurde

Vahtrakuld


Ma olen tegelikult üsnagi kullaga seotud inimene.
  • Klaviatuuril klõbistades torkavad silma minu kuldsed küüned(noh, natuke on rohelised ka:)
  • Minu silmad on kuldsed.Üks kena inimene ütles ükskord.Üks teine ütles, et on Saku Kulla värvi(silmad on ka tegelt natuke rohelised:)
  • See hõbesõrmus on tegelikult mul ka peaaegu nagu kuldne, sest see on ostetud vanaisa hambakulla raha eest.
  • Päris kullast sõrmus on mul.Jee.Nälg tuleb, siis müün maha.Aga ei saa palju raha.Sest too rõngakene oli üsnagi odav.
  • Juuksed on ka kuldsed.Eriti päikese käes.
  • Vaikus on kuldne.Seda ma oskan. Ja kui juba vaikus kuldne on, siis võiks "Vaikuse laul" ka kuldne olla.Ilus-ilus.
  • Werneri suhkrupakike mu laua peal olevas kiisuga kruusis on päris kuldne.(Üks must on ka muidu)
  • Riiuli otsas on sendipurk.Üsnagi kuldne oma sisemuse poolest.(Mitte et raha kullast tehtaks)
  • Kindlasti ma tunnen mõnda inimest,kelle süda on kuldne.
  • Minu kõva padi on kuldne(sest kollane on ju kuldne......siis ma olen ise ka ju kuldne oma kollase jopega?)
  • Sügis on kuldne ja mulle meeldib aina rohkem. Ülikooli raamatukogu juures olevad puud on nii ilusad, annetage votokat!

Ja tegelikult on kuldne hoopis hõbedane, sest mulle hõbe meeldib rohkem:)

Pidi küll mingi kulla jutt olema, aga ma ei saa mainimata jätta, kuidas ma igal hommikul ootan seda hetke, kui saab välisukse lahti teha ja see mõnus jahedus väljast vastu tuleb. See on sama hea või paremgi veel, kui see päikesetõus, mida enne uusaja eksamit vaatasin või see päike,mis niiniiniiilusti praegu langeb rohepunakollaste lehtede peale.Ma olen ikka esteet.Ilu on nii ilus.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eurovisiooniväljakutse : II osa

11 - An entry in a language you don't know, that you can sing along to  Itaalia esindaja 2016 Francesca Michielin "Nessun grado di separazione" . Kaasa laulda suudan muidugi ainult refräänist mõnda rida.  12 - Your favourite entry of all time Sellest, kuidas Go_A "Shum" on täiuslik eurolaul, räägin suht igal võimalusel. Aga kui puhtalt emotsioonide pealt läheneda, siis võidab muidugi Brainstormi "My star" . Millise teise Eestit mitte esindanud laulu sõnad oleks 26 aastat hiljem ikka veel peas. Ja selle intro kohta võiks sõnu öelda.  13 - Your least favourite entry of all time    Laul Eurovisioonilt, mida ei toimunud 2020. aasta Bulgaaria esindaja olnuks Victoria "Tears getting sober" Billieilishlik, melanhoolne, rahulik, lihtne kaasa laulda. Pealkiri on ka täitsa nutikas mõtlen praegu. Pisarad ei kuiva ega kao, vaid saavad kaineks. 14 - Your favourite Irish entry  Eks ikka 1994.aasta võidulugu  "Rock'n'roll kids" . Ka eesti...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »