Truffe kirjanurk

suurim prohmakas - see, et pole siiani viitsinud ühe asjaga tegeleda suurim kordaminek - lotovõit on alati kordaminek. Ka siis, kui 2€ võidad (ega suurt rohkem pole võitnud ka :P) parim eesti tutvus – Holgerd, if you know what I mean parim muu tutvus –siin on välismaalast mõeldud? Nooh, siis Olav. lemmik telefonikõne – Kui mu mälu mind ei peta, siis algas sõnadega "Vaata aknast välja." aasta lause – "Ma tõmban küll iga öö rediseid läbi nina." (Hillar sarjas "ENSV") aasta kõige lollim küsimus – neid on tegelikult täitsa häid ja naljakaid, aga ei tule õigel hetkel meelde. Üks oli "Mis on analüüs?" minu kõige lollim sõnaaps – enda oma ei tule meelde, aga hiljuti, kui trükimuuseumis käisime ja üks seal oma jõulukaarti trükkis, siis tal tuli "Häid jõule" asemel "Häib jõule" (sest trükkimisel tuleb kõik tähed peegelpildis panna, aga d jäi panemata). See oli päris naljakas. lemmikvoodikaaslane – soe ja karvane lemm...

Kui mõni asi on ilusti planeeritud, on vahva sellega seotud olla. Aga kui pärast leiad, et see oli tegelikult veel rohkem läbi mõeldud, kui tol hetkel aru said, siis võiks ju ka lihtsalt läbi katuse hüpata. (Koos oma pikkade juhtmetega, mis kõike hoobilt kinni ei võta.)

Ma tahaks nii ühte asja öelda, aga ei saa. Ei, pigem ei taha (aga samas väga tahan). Kui mõtlema hakata, siis tegelikult seda polegi mõtet siin üldse öelda. Ja üldse ma ei tea, mis kasu mul endal sellest teadmisest on. Võib-olla see ongi teadmishimu ja uudishimu vahe, et uudishimu on millegi suhtes, mida tegelikult pole vaja teada.

Oskus mingeid detaile vastavalt olukorrale enda kasuks või kahjuks tõlgendada on üks paganama huvitav asi. Kui tahan rõõmsaks saada, välistan lihtsalt variandid, mis seda takistaksid, ja keskendun paarile pisiasjale mulle sobiva nurga alt. Paar pisiasja kasvavad seepeale suuremaks kui pisiasjad tavaliselt on. Õnnepalu mõtleb ka detailide peale: 30. november Väikesed s-id mu kirjas Sulle kasvasid Suureks. Nüüd ma tean, et liiga tihti ei või Sulle kirjutada. Mu kiri võib olla Su mailboxis see, millest sa mõtled: ainult tema. Jälle tema. (raamatust "Kevad ja suvi ja", vt ka siia )

Kuivõrd on suhteliselt hiline õhtutund ja mul on misteeriõusmisteeriõus peal, siis palun!, siin on üks laul. Äkki vähemalt üks inimene saab aru, miks ma just selle valisin (aga eks rohkem ole muidugi uhkem, vist).

Nägin täna peaasjalikult nelja tuttavat nägu. Kõik tegid rõõmsaks. Lisaks ei saanud jalad märjaks hoolimata mõningatest jalgsi läbitud vahemaadest. Tubli!

Mulle meeldib, kui ma saan teada, et mul on õigus olnud. Taustaks: Meiko - Boys with Girlfriends Ja ma ei saa lisamata jätta, kuidas mulle selles laulus üks lause meeldib. Pahadest tegelastest. Ja ma ei saa veel seda ka lisamata jätta, kuidas need laused ülal-ja allpool laululinki käivad täiesti erinevate teemade kohta, aga kuidas lauluke nad kenasti kokku toob. Ja lisaks veel ka seda, et südaöises puhangus teen ikka selliseid postitusi. Ja nüüd on natuke pahasti, sest ma algselt tahtsin lühikest ja löövat misteeriõus-misteeriõus-postitust teha. Ehk siis kui sa oled siia välja jõudnud, oled ilmselgelt liiga kaua lugenud. Pärast esimest lauset oleks olnud täiesti legitiimne lõpetada.

Üks lause ja nii palju pettumust. Isegi kui see on natuke see, mida sa vahepeal salaja mõnelt inimeselt ootad. Ootamatut oodates ei oota ju reeglina halba ootamatust. Ah, ma ei saa ise ka aru, mida ma räägin. Tühi sein vist on tähendusrikas. Aa, kuule, see ka et ma olen emo. Teadsid juba jah? Noh, ma siis tulin nüüd ise ka ametlikult kapist välja. Valus maailm my ass.

Jah, juba ammu tahan siia kirjutada, aga iga aeg ei sobi. Sest isegi kui mul on tunne, et midagi on öelda, siis see ei kattu alati tundega, et ma tahan seda kirjutada. Ehk see on vanamoodne (või tõenäolisemalt imal mu poolest), aga ma ootan õiget hetke. Öö on sobiv tihti (parimate ööraamatute edetabelit juhib "Arc de Triomphe"), ilmselt sellepärast, et ta on piisavalt alasti, ja meie tema ees (ehk "When you turn the lights out it's all the same darkness", minu lemmikseebis ükskord öeldi). Mis asjasse puutub, siis märksõnaks tundub olevat uus. Uus olukord näiteks. Laupäeval käisin kontserdil ja kuulasin koori, niimoodi esimest korda. Kui ma enne seestpoolt kuuldes kahtlustasin, et on hea koor, siis, vaata, nüüd ma tean seda päris kindlasti. Kuivõrd uus ja vana käivad koos nagu Glen Hansard ja Marketa Irglova, siis kergest nostalgiast ei saa ka mööda minna. Mis mu peas keerles viimati kui seda laulu laulsin ( see , kui mõni neist paljudest tuttavatest lauludest ...

Kui üks päev on ära läinud, siis teeb kurvaks, kui äkki avastad, et just see oleks võinud olla see päev, kui midagi juhtub. Jah, kuulus SEE. Just see konkreetne päev. Aga 9.jaanuar siis ilmselt polnud see, kuigi minevikus tehtud märge päevikusse viitab, et ootasin temast seda. Ootasin, aga unustasin, kui ta kätte jõudis. Ehk siis ei oodanudki nii väga?

Tahan, jah vist tahan Folkmill Talvel ei tahagi teha muud kui oodata kevadet. Kui ahjus karjuvad põlevad puud ja vähe jäävaba vett. Vaevalt tuisk ja torm lõpeb kui on teine ju algamas. Jääd vahtima, ammuli sui ja pärast pikali maas. Ja ainult teineteise ümbert hoides päris üles sulame vana voodi ehk ei haigeks jää - loodame veidi konjakit ja vanu plaate kuulame äkki mõte tekkis - suudleme tahan, jah vist tahan. Küll lõpuks saabubki kevade kui oodata kevadet. Saab lilled kinkida emale ja juua klaas puhast vett. Vaevalt üks õis näe on lõppend kui on teine ju puhkemas. Jääd vahtima ammuli sui ja pärast ninali maas. Kuid ainult teineteise ümbert hoides päris üles sulame vana voodi ehk ei haigeks jää - loodame veidi konjakit ja vanu plaate kuulame äkki mõte tekkis - suudleme tahan, jah vist tahan. Jagan ka meloodilisemat versiooni;)

Keegi on lähedal, lähemal, kui ta ise teab, ja see, kes on kaugel, ei tea, et tegelikult on ka tema lähedal, vähemasti vahetevahel. Või on see ainult minu nägemus mingi? Aga see, kes on päriselt kaugel, on kõige lähemal, kuigi ma ei mõista mis mõttes. Ja see, kes tundus olevat üsna lähedal, näib nüüd piisavalt kauge, et ükskõiksus poleks liialt öeldud. Illusioone tekitab liigne mõtlemine vähese tundmise juures. Illusioonid - see on soovmõtlemine, nagu ikka selleks, et reaalsust mitte liiga tõsiselt võtta. Reality bites . Varastab südame. Varastab südame päriseks ära. Nii ta vähemasti väidab. See, kes on lähedal. Lähemal, kui ta ise teab. Soundtrack: Ultima Thule - Aed Südant kinkida pole mul südant... Joni Mitchell - If I had a heart If I had a heart I'd cry...

Olles mingid asjad vaikselt omaette palju läbi mõelnud, tundub olevat mõttetu neid öelda. Leierdatud on. Miks ja kuhu kaob pilk?

Kes oskab öelda mis tähtkuju see on, kus on kolm tähte diagonaalis paremalt vasakule. Vahtisin teda hoolega ja loomulikult jäi teelohus olnud porilomp jala ette. Imelik on see, et pärast tundus hoopis teine jalg märg. Soovkujutelm sellest, et tegelik märg jalg oleks kuiv, muutis näiliselt märjaks kuiva jala? Ja miks alati peab mingi suvaline jope ära rikkuma minu plaani kõndida läbi öise(sest päevane oleks märksa keerulisem) Tartu nägemata ühtegi inimest... Ja miks ma ennast süüdi tunnen asjade pärast, mida ma pole lubanud, et ma teen. Isegi mitte ainult süüdi, vaid ka lihtsalt halvasti, et need asjad on tegemata jäänud, sest tegelikult ma tahaksin neid teha.Isegi siis,kui pole olnud mingit kokkulepet. Aga see kisub eelmise postituse minu inimeste teemasse. Mõte ja soov ja siis tegematajätmine. Ja kas Tähtvere tänav ongi nüüd minu jaoks alati SEE tänav? Aga vähemalt kultuurilise eneseharimise valdkonnas on asjad korda läinud täna:)

järjekordne näide?

...tekitavad hämaraid mõtteid. Mitte selles mõttes hämaraid, et kriminaalsed oleksid. Mõnes mõttes võib-olla on kriminaalsed ka, kuidas võtta. Igal juhul on sellised mõtted, mis valges ei tule, sest olukorrad, millest need mõtted on, leiavad aset hämaras(ja mitte pimedas). Nii siis mõtledki, et hämarus võiks kauem kesta... Kui on kevad ja õues on nii hea(lõhn), tuleb kohati kartus, et see läheb ära. Viimane paneb õhku ahmima. Et seda võimalikult palju endasse haarata - koos temaga on vabam, vähemalt mõte on selline. Olles kenakese maa maha kõndinud ja koju jõudes avastanud, et oled mõlemad sokikannad auklikuks kõndinud, tundub see naljakas. Arvestades seda, et sa omad juba päris mitut paari auklike kandadega sokke, millest kuidagi loobuda ei taha. On olemas inimene, keda sa oled näinud ehk nii palju kordi kui ühel käel sõrmi. Meelde on ta tulnud nii palju, et enam ei ole võimalik ära unustada. Temast ei saa kunagi sinu elu pärisosa. Ilu on ilus. Ikka veel. Ja paneb imestama, kui paljud...

Otsides meeleheitlikult midagi, mida arvate end tahtvat leida, võib mitte märgata otse nina all olevat või veelgi halvemal juhul ära kaotada olemasoleva. Ehk on see olemasolev nii iseenesestmõistetav, et tema olemasolule enam suuremat tähelepanu ei pöörata. Halvemas variandis, muidugi, pole toda olemasolevat endale mitte kunagi teadvustatud. Ei, see pole tüüpiline jutt sellest, et märka ja hinda seda, mis sul olemas on, sest sa ei tea kui kauaks teda on, see on üks teine jutt. Ma veel ei tea milline. Sest tõtt-öelda ma ei otsusta enne kirjutama hakkamist ära, mis jutt nüüd tuleb. Võib-olla on see saatuslik viga, aga võib-olla hoopis püüd raamidest väljuda. Sest raame on nagunii liiga palju. Neid on isegi nii palju, et sõna “raamitus” võib mõista kahel moel: raami puudumine või, vastupidi, tema olemasolu, mis millegi raamistatuks muudab. Nüüd siiski tundub, et on aeg selle sõna ümber tiirutamine lõpetada. Mingi sõna liigne tarvitamine väikesel pindalal muudab ta veidraks, e...

Tee. Lumi. Laul. Teadmatus.Tuled. Pimedus. Tuul. Kõrgus. Nähtamatus. Nähtavus. Üles. Alla. Linn. Öö.Tee. Soori, et midagi aru ei saa. Mul on vaja lihtsalt vahepeal mingit misteeriõusmisteeriõus stiili viljeleda. Mida ma saan teha, kui kevad tuleb ja öö on ja lambid niimoodi säravad, nagu ma näeks neid esimest korda ja siis tulevad sellised asjad meelde, mis natuke aega pole meelde tulnud.

Nägemused, kuuldused, kajastumised, ajastumised. Soundtrack: Moby-Temptation ( Up, down, turn around; please don't let me hit the ground. Tonight I think I'll walk alone; find my soul as I go home)

Meid kõiki varitseb oht. Pidevalt. Mesi.