Eile oli ka juba korra kool, aga see polnud päris see kuidagi. Aga täna oli täisvärk, käisin esmakursuslaste loengus. Mulle hästi meeldib see, selline värske on. Kõik sumisevad ja on alles esmast vaimustust täis, räägivad oma huvitavast tunniplaanist ja sellest, kuidas magistris võib juba õppejõuks sattuda, ja kuidas see neiu, kes audika ees seisab, ongi raudselt alles magistris(tegelikult polnud muidugist). Ja uks läheb aina lahti ja sisse astub igasuguseid karvaseid ja sulelisi ja meessoo osakaal ei paistagi nii õnnetu olevat. Ja tüdruk, kelle kõrval olevale tühjale kohale istud, heidab sulle isegi pilgu ja ei karda naeratada. Lihtsalt kuidagi teistmoodi on võrreldes nelja aasta tagusega. Kas on see kuulus tänapäeva noorus sõbralikum või ei püüa mina enam nii kramplikult sulanduda.
Kena kirsina tordi peal jõudsin ma nelja-aastase hilinemisega loengusse, mis juba esimese aasta kevadel plaanis oli, aga ära jäi, sest Lossi fuajees oli liiga palju inimesi ja kõik oli ikka veel liiga võõras ja õudne.
Taustamuusika: West Indian Girl - What are you afraid of
Lõpunoot: Mulle meeldib, kui õppejõud räägib nagu vaimustunud kirikuõpetaja(mitte usukuulutaja vaid kirikuõpetaja, onju).
Kena kirsina tordi peal jõudsin ma nelja-aastase hilinemisega loengusse, mis juba esimese aasta kevadel plaanis oli, aga ära jäi, sest Lossi fuajees oli liiga palju inimesi ja kõik oli ikka veel liiga võõras ja õudne.
Taustamuusika: West Indian Girl - What are you afraid of
Lõpunoot: Mulle meeldib, kui õppejõud räägib nagu vaimustunud kirikuõpetaja(mitte usukuulutaja vaid kirikuõpetaja, onju).
Kommentaarid