Otse põhisisu juurde

Kuidas hani ja mehed Tallinnas käisid

Niisiis ei tea kas ma olen hani või mees, aga päälinna ma juhtusin. Rongiga, kus rongiluule akna peal oli. Edasi sellest, mida silmad kõik ära nägid ja aju ära mõtles.
- kõige huvitavama lõikega korter, mida iial nähtud (läbikäidav WC!)
- tagaselja pealinna Zavoodiks ristitud peatuspaik, kus Tartu vennasest rohkem hingamisruumi oli ja inimeste ampluaagi kuidagi mitmekülgsem: kaunishingedest keskealisteni. Tartust polnud aga pääsu, sest kui kooli ajal on Tallinn Tartus, siis suvel paistab Tartu Tallinna kolinud olevat kõige oma elanikkonnaga.
- endine asotsiaalide maa-alune kuningriik koos väidetavate ämblikega
- pilgud rongkäigule siit ja sealt, tuttavaid nähtud mitmesuguseid, sh üks siinsegi koha külastajatest tüdinud pilgul maha vahtides kõndimise algust ootamas tabatud.
- plaat, mille juba enne kättesaamist identifitseerida suutsin
- pannkoogid on endiselt pannkookideks jäänud
- hobused ja seesama meri ja uus park, kus vihma ei sadanud
- Lasnamäe oma vanas ja uues hiilguses
- Laulupidu! Ei mingit vihma, hoopis ilmatu hulk inimesi, kus ka seekord tartlaste osakond esindatud oli, samuti riiul nimega "juhuslikud kokkusaamised". Meeldivalt kiiresti liikuvad WC-järjekorrad ja tõelises laulupeomeeleolus vanaprouad. Ilusaaad laulud ja natuke igavamad laulud, rahvalaine ja ministri-Laine, lipud ja tuli. Ja viimaks tõdemus, et olles kasvõi korra olnud esineja, pole publiku rollis olemine enam päriselt rahuldav.
- Linnaservaidüll saunikumajas männi all. Lillad lilled ja roosad lilled ja kollased lilled ja maailma kõige sõbralikum koer. Minu tavalist ükskõiksust koerte suhtes arvestades on üllatav mõelda, kuidas see kutsu nii kiirelt naha alla puges.
- silmad hakkasid tuka alt välja nägema
- naer ja rõõm ja põnevus ja uudsus ja usaldus ja ärritus ja kurbus ja väsimus ja südamepööritus - nagu ikka!

Kommentaarid

  1. Ma proovisin ka publikuksolemist sel aastal. Järeldus sama: kaare all on tunduvalt ägedam!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...