Otse põhisisu juurde

Tühi pea, pole pealkirja

Mulle meeldis tänane päev(kuupäeva osas eilne). Hea on, kui ma tean, mida peaksin situatsioonis mõtlema, ja siis saangi selle õige mõtte mõeldud. Sundimatult.
Külm on muidugi sellegipoolest õues. Eile mõtlesin, et külmetasin ennast taaskord ära ja täna mõtlesin..homme näeb.
Igav on viimastel päevadel. See on tavapäratu, sest reeglina, kui tähtajalised/kellaajalised kohustused puuduvad, suudan ma suhteliselt hästi mõttetuste ja mõttekustega aega täita. Praegu on ka mõttetused, aga neist ei näi piisavat.

Filmi vaatasin. "Vicky Christina Barcelona". Mu meelest see oli halb film. Sellest ju polekski midagi, aga ma ootasin, et see on hea film. Mõtlesin, et nalja saab ja üldiselt on sihuke kerge ja mõnus. Nalja ei saanud ja kerge oli küll, aga igav oli ka. Scarlett Johansson polnud usutav, Rebecca Hall oli natuke rohkem, aga mitte täiesti, Javier Bardem oli ok ja Penelope Cruz suhteliselt korralik(kas just Oscarit väärt). Aga see-eest loodus-ja linnavaated olid ilusad:)

Oo, ja täna tuletati koolis ühte vahvat fakti meelde. Mingi põhikooliklassi(vist kaheksas) ajalooõpiku kaanel(ja küljel) oli ennevanasti viga, uusaja asemel oli uuseag. Selles on mingi üsna peenike iroonia. Isekeskis mõtlesin, et eag oleks nagu Eesti ajalugu gümnaasiumile. Jees.

Kommentaarid

Mailit ütles …
Sul on üks vahva lause, kuhu ühendatud nii "eile", "täna" kui ka "homme". :)

Aga selle õpiku koha pealt...ma täpselt ei mäleta, aga see võis olla see õpik, mida minuvanused esimesena kasutasid ja siis läks aega enne õpiku ilmumist ja meil polnudki õpikut. Ja siis kui õpiku saime, siis õpetaja ütles, et näete nüüd, millega nad kiirustades hakkama said.
Aga äkki ma kujutan seda ette? Ehk Liisu mäletab...