Otse põhisisu juurde

Tühi pea, pole pealkirja

Mulle meeldis tänane päev(kuupäeva osas eilne). Hea on, kui ma tean, mida peaksin situatsioonis mõtlema, ja siis saangi selle õige mõtte mõeldud. Sundimatult.
Külm on muidugi sellegipoolest õues. Eile mõtlesin, et külmetasin ennast taaskord ära ja täna mõtlesin..homme näeb.
Igav on viimastel päevadel. See on tavapäratu, sest reeglina, kui tähtajalised/kellaajalised kohustused puuduvad, suudan ma suhteliselt hästi mõttetuste ja mõttekustega aega täita. Praegu on ka mõttetused, aga neist ei näi piisavat.

Filmi vaatasin. "Vicky Christina Barcelona". Mu meelest see oli halb film. Sellest ju polekski midagi, aga ma ootasin, et see on hea film. Mõtlesin, et nalja saab ja üldiselt on sihuke kerge ja mõnus. Nalja ei saanud ja kerge oli küll, aga igav oli ka. Scarlett Johansson polnud usutav, Rebecca Hall oli natuke rohkem, aga mitte täiesti, Javier Bardem oli ok ja Penelope Cruz suhteliselt korralik(kas just Oscarit väärt). Aga see-eest loodus-ja linnavaated olid ilusad:)

Oo, ja täna tuletati koolis ühte vahvat fakti meelde. Mingi põhikooliklassi(vist kaheksas) ajalooõpiku kaanel(ja küljel) oli ennevanasti viga, uusaja asemel oli uuseag. Selles on mingi üsna peenike iroonia. Isekeskis mõtlesin, et eag oleks nagu Eesti ajalugu gümnaasiumile. Jees.

Kommentaarid

  1. Sul on üks vahva lause, kuhu ühendatud nii "eile", "täna" kui ka "homme". :)

    Aga selle õpiku koha pealt...ma täpselt ei mäleta, aga see võis olla see õpik, mida minuvanused esimesena kasutasid ja siis läks aega enne õpiku ilmumist ja meil polnudki õpikut. Ja siis kui õpiku saime, siis õpetaja ütles, et näete nüüd, millega nad kiirustades hakkama said.
    Aga äkki ma kujutan seda ette? Ehk Liisu mäletab...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...