Otse põhisisu juurde

#463

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet20. märts 2009, kell 08:59

    Aga andmekaitsekaalutlustel sa seda siin ei avalda?

    VastaKustuta
  2. Truffe20. märts 2009, kell 23:30

    Aa, selle variandi peale ma ei tulnudki, aga kui sa nii ütled, siis seda ka.:P

    VastaKustuta
  3. Anonüümne23. märts 2009, kell 16:57

    Ta nimi on nt. Elviira. Või siis Õie. Või Henrietta :P

    Müümitröll

    VastaKustuta
  4. Truffe23. märts 2009, kell 17:02

    Ei ole ükski neist, aga piirkond on sul õige ma ütleks:P

    VastaKustuta
  5. Anonüümne24. märts 2009, kell 10:20

    Helmi?või Milvi?Pärja?

    M.

    VastaKustuta
  6. Truffe24. märts 2009, kell 11:12

    Veel lähemal. Milvi on minu jaoks eriti sarnane selle nimega kuidagi..

    VastaKustuta
  7. lispet26. märts 2009, kell 15:21

    Kas Henrietta ja Õie on samas piirkonnas? :D

    VastaKustuta
  8. Truffe26. märts 2009, kell 15:28

    Mis sa nüüd mõtledki sellega? Et kas Henrietta ja Õie on omavahel samas piirkonnas. Ei ole mu meelest.
    Aga mis tädi nimesse puutub, siis see on Õiega samast kategooriast küll ma ütleks.

    VastaKustuta
  9. lispet26. märts 2009, kell 19:31

    Ma mõtlesin seda, et kui müümitröll pakkus õiet ja henriettat, siis sa ütlesid, et ei ükski aga piirkond on õige. Ma sis mõtsin, et Õie ja Henrietta ei ole ei päritolult ega häälikuliselt koostiselt samas piirkonnas :P

    VastaKustuta
  10. Anonüümne26. märts 2009, kell 22:11

    Aino?

    M.

    VastaKustuta
  11. Truffe26. märts 2009, kell 22:20

    Aino on ka väga hea pakkumine, aga pole õige.
    Peris naljakaks läheb juba see värk:P

    VastaKustuta
  12. meRilin K2. aprill 2009, kell 00:52

    Helju?

    VastaKustuta
  13. Truffe3. aprill 2009, kell 00:11

    Parim pakkumine seni.

    VastaKustuta
  14. meRilin K3. aprill 2009, kell 00:16

    Haah! äkki on siis Helve või Elve?

    VastaKustuta
  15. Truffe3. aprill 2009, kell 01:41

    Helju oli lähemal.

    VastaKustuta
  16. meRilin K3. aprill 2009, kell 09:40

    oeh, hommikul tuli üks hea nimi pähe, aga nüüd enam ei mäleta..
    ot, Helle? või Maire?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...
Postita kommentaar
Loe edasi »