Otse põhisisu juurde

#463

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet20. märts 2009, kell 08:59

    Aga andmekaitsekaalutlustel sa seda siin ei avalda?

    VastaKustuta
  2. Truffe20. märts 2009, kell 23:30

    Aa, selle variandi peale ma ei tulnudki, aga kui sa nii ütled, siis seda ka.:P

    VastaKustuta
  3. Anonüümne23. märts 2009, kell 16:57

    Ta nimi on nt. Elviira. Või siis Õie. Või Henrietta :P

    Müümitröll

    VastaKustuta
  4. Truffe23. märts 2009, kell 17:02

    Ei ole ükski neist, aga piirkond on sul õige ma ütleks:P

    VastaKustuta
  5. Anonüümne24. märts 2009, kell 10:20

    Helmi?või Milvi?Pärja?

    M.

    VastaKustuta
  6. Truffe24. märts 2009, kell 11:12

    Veel lähemal. Milvi on minu jaoks eriti sarnane selle nimega kuidagi..

    VastaKustuta
  7. lispet26. märts 2009, kell 15:21

    Kas Henrietta ja Õie on samas piirkonnas? :D

    VastaKustuta
  8. Truffe26. märts 2009, kell 15:28

    Mis sa nüüd mõtledki sellega? Et kas Henrietta ja Õie on omavahel samas piirkonnas. Ei ole mu meelest.
    Aga mis tädi nimesse puutub, siis see on Õiega samast kategooriast küll ma ütleks.

    VastaKustuta
  9. lispet26. märts 2009, kell 19:31

    Ma mõtlesin seda, et kui müümitröll pakkus õiet ja henriettat, siis sa ütlesid, et ei ükski aga piirkond on õige. Ma sis mõtsin, et Õie ja Henrietta ei ole ei päritolult ega häälikuliselt koostiselt samas piirkonnas :P

    VastaKustuta
  10. Anonüümne26. märts 2009, kell 22:11

    Aino?

    M.

    VastaKustuta
  11. Truffe26. märts 2009, kell 22:20

    Aino on ka väga hea pakkumine, aga pole õige.
    Peris naljakaks läheb juba see värk:P

    VastaKustuta
  12. meRilin K2. aprill 2009, kell 00:52

    Helju?

    VastaKustuta
  13. Truffe3. aprill 2009, kell 00:11

    Parim pakkumine seni.

    VastaKustuta
  14. meRilin K3. aprill 2009, kell 00:16

    Haah! äkki on siis Helve või Elve?

    VastaKustuta
  15. Truffe3. aprill 2009, kell 01:41

    Helju oli lähemal.

    VastaKustuta
  16. meRilin K3. aprill 2009, kell 09:40

    oeh, hommikul tuli üks hea nimi pähe, aga nüüd enam ei mäleta..
    ot, Helle? või Maire?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »