Kes septembri lõpuni magada tahtis, võib nüüd kargu alla ajada

Praegu on just täpselt nii külm, et mulle hirmsasti meeldib õhtul pimedas välja minna. Tähendab, meeldivad eelkõige esimesed paar minutit väljasolekut. Minu jaoks on külm vist kuidagi turvalisem. Mitte selles mõttes, et vähem kardaksin, vaid rohkem nagu enda kooshoidmise mõttes. Jope või mantel või misiganes tõmbab inimese füüsiliselt kindlamalt kokku ja mu meelest külm annab ka mõtetele konkreetsema suuna. Või pigem suurema arusaamise oma mõtetest. Sest suvel kipub kõik laiali valguma. Soojus on hea, aga nii ebakonkreetne. Ja ega selles ju midagi halba pole. Lihtsalt vastandid.

Küünalt veel ei põleta, aga padjad on juba kollased.