Vahepeal lugesin läbi ühe raamatu - "Süda on üksildane kütt". Aga ma sellest raamatust tegelikult otseselt rääkida ei tahtnud. Kuigi päris tore raamat, mul vist pole midagi selle vastu, kui on mingi 4-5 peategelast ja iga peatükk on eri inimese vaatenurgast kirjutatud.
Kõige vahvama lause sealt pean ikka panema siia: "Paremal kammis väike tüdruk pead kleepuva punase pulgakommiga." (Varrak, 2007, lk 267)
Tegelikult tahtsin seda öelda, et tolle raamatu autor on ameeriklane ja tavaliselt ma saan lugedes aru, kui autoriks on ameeriklane. Mingi raskestiseletatav ühisjoon tundub nende stiilis olevat. Hemingway ja Vonnegut ja kõik on kuidagi sarnased. Ja noh, mis seal salata, euroopa stiil(misiganes see ka on) meeldib mulle rohkem. Mitte et mulle poleks meeldinud "Kellele lüüakse hingekella" näiteks, aga lihtsalt mingi ick-faktor tuleb juurde asjale.
Igal juhul nüüd on esimene kord, mida ma mäletan, kus ma ei saanud lugedes aru, et ameeriklane on kirjutaja. Hirmus vahva. Äkki ma mõtlesingi kogu selle värgi eelnevalt lihtsalt välja?
Kõige vahvama lause sealt pean ikka panema siia: "Paremal kammis väike tüdruk pead kleepuva punase pulgakommiga." (Varrak, 2007, lk 267)
Tegelikult tahtsin seda öelda, et tolle raamatu autor on ameeriklane ja tavaliselt ma saan lugedes aru, kui autoriks on ameeriklane. Mingi raskestiseletatav ühisjoon tundub nende stiilis olevat. Hemingway ja Vonnegut ja kõik on kuidagi sarnased. Ja noh, mis seal salata, euroopa stiil(misiganes see ka on) meeldib mulle rohkem. Mitte et mulle poleks meeldinud "Kellele lüüakse hingekella" näiteks, aga lihtsalt mingi ick-faktor tuleb juurde asjale.
Igal juhul nüüd on esimene kord, mida ma mäletan, kus ma ei saanud lugedes aru, et ameeriklane on kirjutaja. Hirmus vahva. Äkki ma mõtlesingi kogu selle värgi eelnevalt lihtsalt välja?
Kommentaarid