Otse põhisisu juurde

Otsad kokku, osa 2

Nõnda siis nimekiri number kaks ehk juba vana tuttav.

suurim prohmakas
- mitteilmumine
suurim kordaminek - kooli osas pole justkui kurta
parim eesti tutvus – ei ütle (kunagi lugedes kindlasti ise ka enam ei mäleta, keda täpselt ma siin mõtlesin, aga ikka ei ütle)
parim muu tutvus – mõned vahvad fiktsionaalsed karakterid
halvim eesti tutvus – on inimesi, keda ei saa mitte tunda
halvim muu tutvus – orksibrasiillased on ikka veel kadunud
lemmik telefonikõne – sihuke, kus sai kellelegi kärbseid pähe ajada
aasta lause – "Mingi show käib kogu aeg." (KU)
aasta kõige lollim küsimus – mõni elu.24 küsitlus
minu kõige lollim sõnaaps – enda omi ei tule meelde(sest kes siis ikka palki silmas näeb), aga igal pool ümber on aina rohkem ja hullemad
lemmikvoodikaaslane – enda valitud mõtted
lemmikfilm - “Milk”, "2 days in Paris" oli ka suhteliselt humoorikas.
lemmikraamat - Alan Hollinghurst "Iluliin"
suurim ettevõtmine – polegi ette võtnud, kõik on ise ette tulnud rohkem
lemmiktelesari – mitmed, "Six Feet Under" on suvest saati ülevaatamisel nt. Fox Life'i vaatan ka hoolega :P
suurim rõõm – kui mitu korda järjest hullult vedas, nii ei saa vedada lihtsalt
suurimad pisarad – täitsa kasulikud
suurim üllataja – ise (jube diip, ma tean)
kõige khuulim koht – jõgi
kõige khuulim hommik – siis kui keegi(Mari näiteks) külas oli ja sai hommikusööki süüa(putru näiteks)
kõige halvem hommik – mitmed närvikülma ja -tõmblustega
kõige khuulim kink – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim kohvikaaslane – hommikul väljastatud värske internet
kõige kallimad – on endiselt kõige kallimad
kõige khuulim kooliaine – Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse
suurim shokk – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim laul – the Bird and the Bee "My love" (ütleb ka last.fm)
kõige parem koht – dušinurgas mulle suhteliselt meeldib
parasiitsõna - sviit!
leid – peab olema see, et ma lõpuks aru sain, et Firefoxi ikooni peal on rebane
drama queen - muidugi mina
parim kuu - jaanuar-veebruar, juuli
läbikukkunud idee – jätaks ühe eksami ette 5 päeva aega, et sel ajal kohustuslikud raamatud läbi lugeda
parim sms – sisult sama, mis siin vanaprouast räägitakse
räigeim stoori – kirved
aasta jook - tihedas rebimises sai aasta lõpuga teistest ette piparmünditee
aasta avastus – 110. korda: Eesti on ikka nii väike!
kõige mõttetum tegu - vihastamine

2008
2007

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...