Otse põhisisu juurde

Oktoober

 Sarjad 

The Crown (4. hooaeg)
Ma mõtlen, et põhjus, miks see seriaal auhindu võidab, on viimistletus. Detailideni viimistletus ja detailide viimistletus võiks öelda. Vaatad seda kuningannat ja saad aru, et jah, see näitleja pole päriselt kuninganna, aga need mingid väiksed asjad, mida ta teeb, lubavad mul soovi korral uskuda, et ta on. (Teiste osatäitjatega sama.) Ühtlasi Tobias Menzies, kes prints Philipit mängib, on näitlejana atraktiivne, isegi kui ta kaadris olles nähtavalt midagi ei tee ega ütle.

This way up (2. hooaeg)
Naisest, kes on närvivapustuse tõttu mõnda aega rahustavas asutuses toibumas olnud ja pöördub tagasi tavaellu. Natuke nagu Fleabag. (Ka vaatamine võtab sama vähe aega - praegu on olemas 12 kusagil 20-minutilist osa.) Siin mängib ka Tobias Menzies. 

Peategelane Aine

Sex Education (3. hooaeg)
Teate neid tänapäeva sarju, kus põhimõtteliselt iga tegelane esindab mingit vähemusgruppi? Need mõjuvad tihti pingutatuna, kvooditäitmisena. Aga Sex Education on sihuke seriaal, mis mõjub loomulikuna. Saadki aru, et kui võtta 10 suvalist inimest, siis neil kõigil on mingi teema. Mitte ei pea alustama sellest, et leida inimesed, kellel on mingi teema ja siis moodustama neist kümnest gruppi. Maitea, on see arusaadav mõte? Ühtlasi see on hea komöödia (see kõige raskemini teostatav žanr). 


Filmid

Bombshell
Tõsieluline lugu sellest, kuidas Fox Newsi juht ahistamise eest vahele võeti. Kuulsaid näitlejaid mängib siin, aga seda, milline neist on Charlize Theron, on küll raske kindlaks teha. 

Los Bando
Lastefilm (noortefilm?) bändist nimega Los Bando Immortale. Žanrilt vist ka roadtrip-film (teekonnafilm?). Niuke nunnu ja lihtsakoeline.

Nemad teevadki bändi

Pettson ja Findus. Maailma parimad jõulud
Kena, armas. Vaatasin ära, läksin piparkooke ostma.

Käsilased ; Mina, supervaras ; Mina, supervaras 2 ; Mina, supervaras 3
Sihukesed, nagu ootasin, et nad on. Kohati niukest lolli nalja, mille peale naerda ja kohati nunnu ka ja.


Raamatud

The revolving door of life 

Dressed for war

Beautiful world, where are you

Tunnid

Neljapäevane mõrvaklubi

Tüdruk, kes sinust maha jäi

Väike Prantsuse külalismaja


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Viveca Sten "I de lugnaste vatten" / "Vaga vesi"

Alustan oma vana lauluga jälle. Kuidagi suvalt leidsin, et oo, mul ju see raamat ka olemas, huvitav, kuidas see kah kirjutatud on, ma algusest natuke loen. Siin me nüüd oleme. Tegemist on Sandhamni mõrvalugude sarja 1. raamatuga. Pole saladus, et tegevus toimub peamiselt Stockholmi saarestikus asuval Sandhamni saarel. Kuna ta niuke mõnusalt liivase rannaga on, armastavad turistid (sh päevaturistid) teda külastada. Ja kus inimesi käib, seal ikka juhtub asju. Antud sarjas siis mõrvu. Ja 1. osa on kohe mitmelaibalugu. Peategelasi on kaks: politseinik Thomas Andreasson ja saare pikaajaline suveelanik Nora Linde. Thomase puhul meeldis peamiselt see, et tegemist polnud tüüpilise ennast hävitava politseinikuga. Tal oli oma valus lähiminevikulugu küll, aga polnud mingi joodik/narkomaan/naistemees. Nora on Thomasega ammune sõber ja aitab ka nagu poolkogemata juhtumeid lahendada. Ühtlasi kirjeldatakse stseene tema abielust, pereelust ja karjäärist. Kuivõrd raamatusari on Rootsis ka seriaaliks te...
Postita kommentaar
Loe edasi »