Otse põhisisu juurde

Oktoober

 Sarjad 

The Crown (4. hooaeg)
Ma mõtlen, et põhjus, miks see seriaal auhindu võidab, on viimistletus. Detailideni viimistletus ja detailide viimistletus võiks öelda. Vaatad seda kuningannat ja saad aru, et jah, see näitleja pole päriselt kuninganna, aga need mingid väiksed asjad, mida ta teeb, lubavad mul soovi korral uskuda, et ta on. (Teiste osatäitjatega sama.) Ühtlasi Tobias Menzies, kes prints Philipit mängib, on näitlejana atraktiivne, isegi kui ta kaadris olles nähtavalt midagi ei tee ega ütle.

This way up (2. hooaeg)
Naisest, kes on närvivapustuse tõttu mõnda aega rahustavas asutuses toibumas olnud ja pöördub tagasi tavaellu. Natuke nagu Fleabag. (Ka vaatamine võtab sama vähe aega - praegu on olemas 12 kusagil 20-minutilist osa.) Siin mängib ka Tobias Menzies. 

Peategelane Aine

Sex Education (3. hooaeg)
Teate neid tänapäeva sarju, kus põhimõtteliselt iga tegelane esindab mingit vähemusgruppi? Need mõjuvad tihti pingutatuna, kvooditäitmisena. Aga Sex Education on sihuke seriaal, mis mõjub loomulikuna. Saadki aru, et kui võtta 10 suvalist inimest, siis neil kõigil on mingi teema. Mitte ei pea alustama sellest, et leida inimesed, kellel on mingi teema ja siis moodustama neist kümnest gruppi. Maitea, on see arusaadav mõte? Ühtlasi see on hea komöödia (see kõige raskemini teostatav žanr). 


Filmid

Bombshell
Tõsieluline lugu sellest, kuidas Fox Newsi juht ahistamise eest vahele võeti. Kuulsaid näitlejaid mängib siin, aga seda, milline neist on Charlize Theron, on küll raske kindlaks teha. 

Los Bando
Lastefilm (noortefilm?) bändist nimega Los Bando Immortale. Žanrilt vist ka roadtrip-film (teekonnafilm?). Niuke nunnu ja lihtsakoeline.

Nemad teevadki bändi

Pettson ja Findus. Maailma parimad jõulud
Kena, armas. Vaatasin ära, läksin piparkooke ostma.

Käsilased ; Mina, supervaras ; Mina, supervaras 2 ; Mina, supervaras 3
Sihukesed, nagu ootasin, et nad on. Kohati niukest lolli nalja, mille peale naerda ja kohati nunnu ka ja.


Raamatud

The revolving door of life 

Dressed for war

Beautiful world, where are you

Tunnid

Neljapäevane mõrvaklubi

Tüdruk, kes sinust maha jäi

Väike Prantsuse külalismaja


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...
Postita kommentaar
Loe edasi »