Otse põhisisu juurde

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt.
Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem.
Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele.
  • Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida)
  • luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe)
  • köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla)
  • hingamine (selline kuuldav ja vihase tooniga)
  • ilma põhjuseta väga kõva häälega rääkimine (ei võrdu karjumisega)
  • silmakirjalikkus ja topeltstandardid, sh pisiasjades ( vana hea "Teise silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe.")
  • avalikes kohtades röökivad lapsed (kui kusagil kohvikus lapsega inimene kõrvallauda istub, on juba ette teada, et varsti see laps ka kisama pistab)
  • lapsed, kes ei saa ise aru, miks on hea käituda normaalselt
  • sisutu patriotism (lähen hüüan korra laulupeol "Eesti! Eesti!" ja poetan kolm pisarat ja ülejäänud aja mõtlen, kuidas meie kirjandus, muusika jms on ikka täiesti alaväärsed teistega võrreldes)
  • ilmselgete asjade mitteteadmine (ma olen VEENDUNUD, et sina, kes sa loed, ikka tead, et Eesti ja Soome hümnil on sama viis)
  • "maailmaparandamine" (mis asja on ühel inimesel sinna oma nina toppida, mis tema asi pole)
  • oma tutvustega uhkeldamine (räägin mõnest kuulsast inimesest eesnime kasutades, et kõik ikka aru saaksid, et ma teda TUNNEN)
  • imalus (trügib arvutist ja telekast sisse, baa)
  • äraleierdatu ülekordamine (a la "Poliitikud ei tee midagi, ajavad ainult raha taskusse." No mida sa lahmid. Esiteks, see pole tõsi, ja teiseks, kui kellegi arvates ka on, on seda juba liiga palju kordi öeldud.)
  • "coolid" pubekad
  • tänaval kuuldavalt muusika mängimine (kaks tsikki kõnnivad, ühel tuleb laul telefonist)
  • sülitamine
  • liiga ilmekas luuletuse lugemine (meenub üks neiu kunagisest "Laulukarussellist")
  • ülepingutatud võõrkeele hääldamine (ehk püüd võimalikult aktsendivabalt kõlada)
  • inimesed, kes mingite inimeste seltskonnas hoopis teistsuguseks muutuvad (võib-olla tõesti on tegemist ühe inimese kahe eri küljega, aga kui vahe nende külgede vahel on liiga suur, on natuke võõristust tekitav)
  • "kohvi" (aargh! Aga proovi ainult spetsiaalselt seda sõna kasutada, et mind närvi ajada. Ei lähe läbi, kindlasti mitte.)
  • kõrvavärdlus (nt inimesed, kellel telekas jube kõvasti käima peab)
  • inimesed, kellele peab alati õigus jääma- seega ilmselgelt nad teavad kõike (olen loobunud nendega vaidlemast)
  • inimesed, kes vihkavad midagi/kedagi ilma põhjenduseta (a la "Venkud on nõmedad, sest nad lihtsalt on." Ei ole lihtsalt.)
  • inimesed, kes näevad ainult inimeste teatud viisil käitumist ega mõtle sellele, miks nii käitutakse
  • jaotus "head ja halvad inimesed" ("Sa oled hea inimene, see on sul silmist näha!" Tahaks karjuda noh. Inimesed ei ole head ja halvad, nende omadused on head ja halvad, ja ka see on suhteline. Endiselt keeldun ka sarimõrvarit halvaks inimeseks nimetamast, sest vaata eelmist, ja kindlasti on ka temal vähemalt üks hea omadus, aga ilmselt kümme. Ja kui see sarimõrvar ka tapab kellegi ära, keda ma tunnen, siis ikka ta pole halb inimene, vaid tema tegu on halb. Täitsa lõpp kus ma lähen närvi praegu seda kirjutades. Hirv.)
  • see, et kõik need tegelikult mitte nii suured asjad mind ärritavad. Võiks ju olla see "vana rahu ise", kelleks mind korduvalt peetud.
  • lõpetuseks loomulikult endalegi löök lagipähe ehk mitte kusagilt ei leia rohkem ärritavat kui iseendast ja mitmed asjad siit nimekirjast kehtivad kirjutaja enda kohta ka. Ja siis kindlasti mitmed veel, mida ma lihtsalt ei tea.

Kommentaarid

  1. mäh, ma pealkirja järgi nii lootsin, et sa ANU ka ikka sisse pistnud oled ;)

    VastaKustuta
  2. Eem..see ANU on mingi koodnimetus või?

    VastaKustuta
  3. no, mõnes mõttes ehk on ka.. aga ilmselt ei olnud minu sooritus sellele vihjates siis nii ilmne ;)

    VastaKustuta
  4. Aa, see...see on ärritavnaljakas, hoopis teine kategooria.

    VastaKustuta
  5. Priima nimekiri!
    See maailmaparandamise koht on ainult natuke... Miks see sulle ei meeldi?:P
    T.

    VastaKustuta
  6. Kas sulle maailm üldse meeldibki? Kas sulle elada üldse meeldibki? Kas sa tahaksid, et maailm käiks ainult sinu joont pidi? Hellõu.....Kaisa, kas sa oled kodus? Läheb lauajutuks!

    VastaKustuta
  7. läheb jutulinnuks nüüd, aga asi ei ole ju meeldimises või mitte meeldises.. arvamus võib ja peabki olema asjade kohta ja see ei sega, seni kuni ei hakata teisitiarvajatele ette kirjutama, kuidas nemad arvama peaksid, selleks et sulle meeldida..

    vidiit!

    VastaKustuta
  8. @T. Maailmaparandamine oligi jutumärkides seal, oli mõeldud sellist parandamist, mis tegelikult midagi ei paranda, vaid kokkuvõttes on lihtsalt mõttetu teiste asjadesse sekkumine.

    @ Mailit. Maailm mulle meeldib, elada ka meeldib ja seda, et maailm minu pilli järgi tantsiks, pole ma kunagi taotlenud, ka selle nimekirjaga mitte. Ega see, et mina mingeid nimekirju siin teen, ei muuda ju kokkuvõttes midagi. Ise käitun häirivalt edasi ja teised ka. Ja ei ole maailm üldse märgatavalt koledam koht sellepärast. Tähelepanekud lihtsalt, ju nõu.

    VastaKustuta
  9. Ee...aga kui Kaisa on selline kuri tädi, siis ei julge kuhugi tullagi enam ju. Ma ka arvan asjadest, aga ma üritan ka teatud asju mõista.
    Toome siit näite: no läksidki emme-issi lapsega kohvikusse, et igapäevarutiini natuke vaheldust saada, nemad pole ju süüdi, et laps nutma hakkas - selleks võis olla sada muud põhjust.

    VastaKustuta
  10. samuti ei ole välistatud, et ka neid vanemaid endid see ärritas ;)

    VastaKustuta
  11. Ja just nimelt. Nii nagu sina nii ka mina arvan asjadest, aga üritan ka mõista.

    Nuttev laps pole halvem laps ja samuti ei saa ta midagi teha, et mitte nutta (nagu ka vanemad ei saa midagi teha reeglina). Lihtsalt see konkreetne hetk häirib..kellele siis ikka lärm meeldib.

    Seega, nagu ennegi öeldud, mina ei oota, et kogu maailm mingisuguse Kaisa nimekirja peale oma käitumist muutma hakkaks ja ma ei arva neist halvemini sellepärast. Kokkuvõttes on asjad, mis mind segavad ju ikka minu probleem :)

    VastaKustuta
  12. just. tundeid tunda pole seni veel keelatud ja alati ei peagi kõige kohta positiivselt arvama :p

    VastaKustuta
  13. Nojah. Lihtsalt kõik lastega seonduv on mulle südamelähedasem. Kui mul last veel ei olnud, olin ka paljus kindlal seisukohal, aga praktika muudab nii mõneski asjas kindlat veendumust.

    VastaKustuta
  14. kogemused niimoodi tulevadki. aga see ei keela inimestel, kellel neid kogemusi veel pole, oma arvamust avaldada :p

    VastaKustuta
  15. Jah, ei vaidle vastu, kindlasti muudab, ja ongi väga hea ma ütleks. Erinevad arvamused on head, see tähendab. Diskussioon üleval nagu nalja :P

    VastaKustuta
  16. Toetan mõtet, et kogemustest õpitakse. Minu kindlad veendumused suhetest on kah pisut teisenenud. :P Aga teooriaid ja võrrandeid olen ikka veel pädev looma. :D Aga siis võib-olla viie aasta pärast lükkan need kah ümber?!

    VastaKustuta
  17. Sisutu patriotism? Ega siis patriotism ei tähenda eesti kirjanduse või muusika fännlust lihtsalt põhimõtte pärast, et eesti oma, siis peab meeldima. See on ju hoopis sisutühjem ja haledam...

    VastaKustuta
  18. Ei ma mõtlegi, et patriotism seda tähendab...lihtsalt minu meelest kuidagi ei lähe kokku patriotismiga, kui seda maad, kultuuri jms, mida enda sõnul nii hirmsasti armastatakse, samal ajal kuidagi alaväärseks peetakse.

    VastaKustuta
  19. vaga huvitav, aitah

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Statistika 2025

Kõrgeimalt hinnatud raamatud: Märkisin 2025. aasta jooksul üles infot loetud raamatute peategelaste kohta. Allpool on kõik peategelaste nimed ühes pilves. Absoluutarvus enim esinenud nimi oli Krisse (sama tegelane kolmes raamatus). Kahes erinevas raamatus oli peategelaseks Addie, kahes ka Nora ja Ella. Ainus korduv perenimi oli Kivimaa - sellesama kolm korda esinenud Krisse nimi. Peategelastest kaks kolmandikku olid naised, kolmandik mehed. (Sama muide loetud raamatute autorite puhul.) Peategelaste ametite puhul oli kordumist muidugi rohkem kui nimedega. 13 tegelast olid mingit sorti õpilased, 7 tegelast olid seotud kohvikuga (pidaja või töötaja) ja koguni 5 tegelast olid keeletoimetajad! Ehk polegi üllatav, mõeldes, et ikka ju soovitatakse kirjutada sellest, mida tead ja oskad - tundub usutav, et mitmed kirjanikud on keeletoimetamisega kursis. Oli 4 ajakirjanikku (või sellelaadset), 3 teadusega seotud ametit ja 3 raamatupoega seotud ametit. Kõige huvitavam amet oli ehk hobuserautaja....

Lambiauhinnad 2025

Claire Keegan "Small things like these" Talvine ja rahulik. "Keedetud hirvede aja" kaanesümbolitest saab raamatut lugenuna aru. Lehm "Sõber mereröövli" kaanel on ka raamatus tähtis tegelane.  Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" "Armastus, lordid ja lõbuleedid" oligi nimelt lambika pealkirja tõttu lugemiseks võetud.  Isabel Allende "Vaimude maja" 2010. aasta augustis lugesin kümmekond esimest lehekülge. Järgmised 400+ lugesin sel aastal.  Kaur Riismaa "Väsinud valguse teooria" Sadakond lehekülge (ca 25%) lugesin ära. Ei suutnud suhestuda, kuigi lubati 90ndate nostalgiat. Andrei Makine "Sõber armeenlane" Ilus keel + suured universaalsed teemad Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen" Ettearvatav ja ülelihtsustatud. Elle McNicoll "Mingi säde" Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk" V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu" Berit Kaschan "Apr...