Otse põhisisu juurde

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt.
Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem.
Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele.
  • Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida)
  • luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe)
  • köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla)
  • hingamine (selline kuuldav ja vihase tooniga)
  • ilma põhjuseta väga kõva häälega rääkimine (ei võrdu karjumisega)
  • silmakirjalikkus ja topeltstandardid, sh pisiasjades ( vana hea "Teise silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe.")
  • avalikes kohtades röökivad lapsed (kui kusagil kohvikus lapsega inimene kõrvallauda istub, on juba ette teada, et varsti see laps ka kisama pistab)
  • lapsed, kes ei saa ise aru, miks on hea käituda normaalselt
  • sisutu patriotism (lähen hüüan korra laulupeol "Eesti! Eesti!" ja poetan kolm pisarat ja ülejäänud aja mõtlen, kuidas meie kirjandus, muusika jms on ikka täiesti alaväärsed teistega võrreldes)
  • ilmselgete asjade mitteteadmine (ma olen VEENDUNUD, et sina, kes sa loed, ikka tead, et Eesti ja Soome hümnil on sama viis)
  • "maailmaparandamine" (mis asja on ühel inimesel sinna oma nina toppida, mis tema asi pole)
  • oma tutvustega uhkeldamine (räägin mõnest kuulsast inimesest eesnime kasutades, et kõik ikka aru saaksid, et ma teda TUNNEN)
  • imalus (trügib arvutist ja telekast sisse, baa)
  • äraleierdatu ülekordamine (a la "Poliitikud ei tee midagi, ajavad ainult raha taskusse." No mida sa lahmid. Esiteks, see pole tõsi, ja teiseks, kui kellegi arvates ka on, on seda juba liiga palju kordi öeldud.)
  • "coolid" pubekad
  • tänaval kuuldavalt muusika mängimine (kaks tsikki kõnnivad, ühel tuleb laul telefonist)
  • sülitamine
  • liiga ilmekas luuletuse lugemine (meenub üks neiu kunagisest "Laulukarussellist")
  • ülepingutatud võõrkeele hääldamine (ehk püüd võimalikult aktsendivabalt kõlada)
  • inimesed, kes mingite inimeste seltskonnas hoopis teistsuguseks muutuvad (võib-olla tõesti on tegemist ühe inimese kahe eri küljega, aga kui vahe nende külgede vahel on liiga suur, on natuke võõristust tekitav)
  • "kohvi" (aargh! Aga proovi ainult spetsiaalselt seda sõna kasutada, et mind närvi ajada. Ei lähe läbi, kindlasti mitte.)
  • kõrvavärdlus (nt inimesed, kellel telekas jube kõvasti käima peab)
  • inimesed, kellele peab alati õigus jääma- seega ilmselgelt nad teavad kõike (olen loobunud nendega vaidlemast)
  • inimesed, kes vihkavad midagi/kedagi ilma põhjenduseta (a la "Venkud on nõmedad, sest nad lihtsalt on." Ei ole lihtsalt.)
  • inimesed, kes näevad ainult inimeste teatud viisil käitumist ega mõtle sellele, miks nii käitutakse
  • jaotus "head ja halvad inimesed" ("Sa oled hea inimene, see on sul silmist näha!" Tahaks karjuda noh. Inimesed ei ole head ja halvad, nende omadused on head ja halvad, ja ka see on suhteline. Endiselt keeldun ka sarimõrvarit halvaks inimeseks nimetamast, sest vaata eelmist, ja kindlasti on ka temal vähemalt üks hea omadus, aga ilmselt kümme. Ja kui see sarimõrvar ka tapab kellegi ära, keda ma tunnen, siis ikka ta pole halb inimene, vaid tema tegu on halb. Täitsa lõpp kus ma lähen närvi praegu seda kirjutades. Hirv.)
  • see, et kõik need tegelikult mitte nii suured asjad mind ärritavad. Võiks ju olla see "vana rahu ise", kelleks mind korduvalt peetud.
  • lõpetuseks loomulikult endalegi löök lagipähe ehk mitte kusagilt ei leia rohkem ärritavat kui iseendast ja mitmed asjad siit nimekirjast kehtivad kirjutaja enda kohta ka. Ja siis kindlasti mitmed veel, mida ma lihtsalt ei tea.

Kommentaarid

  1. mäh, ma pealkirja järgi nii lootsin, et sa ANU ka ikka sisse pistnud oled ;)

    VastaKustuta
  2. Eem..see ANU on mingi koodnimetus või?

    VastaKustuta
  3. no, mõnes mõttes ehk on ka.. aga ilmselt ei olnud minu sooritus sellele vihjates siis nii ilmne ;)

    VastaKustuta
  4. Aa, see...see on ärritavnaljakas, hoopis teine kategooria.

    VastaKustuta
  5. Priima nimekiri!
    See maailmaparandamise koht on ainult natuke... Miks see sulle ei meeldi?:P
    T.

    VastaKustuta
  6. Kas sulle maailm üldse meeldibki? Kas sulle elada üldse meeldibki? Kas sa tahaksid, et maailm käiks ainult sinu joont pidi? Hellõu.....Kaisa, kas sa oled kodus? Läheb lauajutuks!

    VastaKustuta
  7. läheb jutulinnuks nüüd, aga asi ei ole ju meeldimises või mitte meeldises.. arvamus võib ja peabki olema asjade kohta ja see ei sega, seni kuni ei hakata teisitiarvajatele ette kirjutama, kuidas nemad arvama peaksid, selleks et sulle meeldida..

    vidiit!

    VastaKustuta
  8. @T. Maailmaparandamine oligi jutumärkides seal, oli mõeldud sellist parandamist, mis tegelikult midagi ei paranda, vaid kokkuvõttes on lihtsalt mõttetu teiste asjadesse sekkumine.

    @ Mailit. Maailm mulle meeldib, elada ka meeldib ja seda, et maailm minu pilli järgi tantsiks, pole ma kunagi taotlenud, ka selle nimekirjaga mitte. Ega see, et mina mingeid nimekirju siin teen, ei muuda ju kokkuvõttes midagi. Ise käitun häirivalt edasi ja teised ka. Ja ei ole maailm üldse märgatavalt koledam koht sellepärast. Tähelepanekud lihtsalt, ju nõu.

    VastaKustuta
  9. Ee...aga kui Kaisa on selline kuri tädi, siis ei julge kuhugi tullagi enam ju. Ma ka arvan asjadest, aga ma üritan ka teatud asju mõista.
    Toome siit näite: no läksidki emme-issi lapsega kohvikusse, et igapäevarutiini natuke vaheldust saada, nemad pole ju süüdi, et laps nutma hakkas - selleks võis olla sada muud põhjust.

    VastaKustuta
  10. samuti ei ole välistatud, et ka neid vanemaid endid see ärritas ;)

    VastaKustuta
  11. Ja just nimelt. Nii nagu sina nii ka mina arvan asjadest, aga üritan ka mõista.

    Nuttev laps pole halvem laps ja samuti ei saa ta midagi teha, et mitte nutta (nagu ka vanemad ei saa midagi teha reeglina). Lihtsalt see konkreetne hetk häirib..kellele siis ikka lärm meeldib.

    Seega, nagu ennegi öeldud, mina ei oota, et kogu maailm mingisuguse Kaisa nimekirja peale oma käitumist muutma hakkaks ja ma ei arva neist halvemini sellepärast. Kokkuvõttes on asjad, mis mind segavad ju ikka minu probleem :)

    VastaKustuta
  12. just. tundeid tunda pole seni veel keelatud ja alati ei peagi kõige kohta positiivselt arvama :p

    VastaKustuta
  13. Nojah. Lihtsalt kõik lastega seonduv on mulle südamelähedasem. Kui mul last veel ei olnud, olin ka paljus kindlal seisukohal, aga praktika muudab nii mõneski asjas kindlat veendumust.

    VastaKustuta
  14. kogemused niimoodi tulevadki. aga see ei keela inimestel, kellel neid kogemusi veel pole, oma arvamust avaldada :p

    VastaKustuta
  15. Jah, ei vaidle vastu, kindlasti muudab, ja ongi väga hea ma ütleks. Erinevad arvamused on head, see tähendab. Diskussioon üleval nagu nalja :P

    VastaKustuta
  16. Toetan mõtet, et kogemustest õpitakse. Minu kindlad veendumused suhetest on kah pisut teisenenud. :P Aga teooriaid ja võrrandeid olen ikka veel pädev looma. :D Aga siis võib-olla viie aasta pärast lükkan need kah ümber?!

    VastaKustuta
  17. Sisutu patriotism? Ega siis patriotism ei tähenda eesti kirjanduse või muusika fännlust lihtsalt põhimõtte pärast, et eesti oma, siis peab meeldima. See on ju hoopis sisutühjem ja haledam...

    VastaKustuta
  18. Ei ma mõtlegi, et patriotism seda tähendab...lihtsalt minu meelest kuidagi ei lähe kokku patriotismiga, kui seda maad, kultuuri jms, mida enda sõnul nii hirmsasti armastatakse, samal ajal kuidagi alaväärseks peetakse.

    VastaKustuta
  19. vaga huvitav, aitah

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...