Otse põhisisu juurde

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt.
Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem.
Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele.
  • Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida)
  • luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe)
  • köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla)
  • hingamine (selline kuuldav ja vihase tooniga)
  • ilma põhjuseta väga kõva häälega rääkimine (ei võrdu karjumisega)
  • silmakirjalikkus ja topeltstandardid, sh pisiasjades ( vana hea "Teise silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe.")
  • avalikes kohtades röökivad lapsed (kui kusagil kohvikus lapsega inimene kõrvallauda istub, on juba ette teada, et varsti see laps ka kisama pistab)
  • lapsed, kes ei saa ise aru, miks on hea käituda normaalselt
  • sisutu patriotism (lähen hüüan korra laulupeol "Eesti! Eesti!" ja poetan kolm pisarat ja ülejäänud aja mõtlen, kuidas meie kirjandus, muusika jms on ikka täiesti alaväärsed teistega võrreldes)
  • ilmselgete asjade mitteteadmine (ma olen VEENDUNUD, et sina, kes sa loed, ikka tead, et Eesti ja Soome hümnil on sama viis)
  • "maailmaparandamine" (mis asja on ühel inimesel sinna oma nina toppida, mis tema asi pole)
  • oma tutvustega uhkeldamine (räägin mõnest kuulsast inimesest eesnime kasutades, et kõik ikka aru saaksid, et ma teda TUNNEN)
  • imalus (trügib arvutist ja telekast sisse, baa)
  • äraleierdatu ülekordamine (a la "Poliitikud ei tee midagi, ajavad ainult raha taskusse." No mida sa lahmid. Esiteks, see pole tõsi, ja teiseks, kui kellegi arvates ka on, on seda juba liiga palju kordi öeldud.)
  • "coolid" pubekad
  • tänaval kuuldavalt muusika mängimine (kaks tsikki kõnnivad, ühel tuleb laul telefonist)
  • sülitamine
  • liiga ilmekas luuletuse lugemine (meenub üks neiu kunagisest "Laulukarussellist")
  • ülepingutatud võõrkeele hääldamine (ehk püüd võimalikult aktsendivabalt kõlada)
  • inimesed, kes mingite inimeste seltskonnas hoopis teistsuguseks muutuvad (võib-olla tõesti on tegemist ühe inimese kahe eri küljega, aga kui vahe nende külgede vahel on liiga suur, on natuke võõristust tekitav)
  • "kohvi" (aargh! Aga proovi ainult spetsiaalselt seda sõna kasutada, et mind närvi ajada. Ei lähe läbi, kindlasti mitte.)
  • kõrvavärdlus (nt inimesed, kellel telekas jube kõvasti käima peab)
  • inimesed, kellele peab alati õigus jääma- seega ilmselgelt nad teavad kõike (olen loobunud nendega vaidlemast)
  • inimesed, kes vihkavad midagi/kedagi ilma põhjenduseta (a la "Venkud on nõmedad, sest nad lihtsalt on." Ei ole lihtsalt.)
  • inimesed, kes näevad ainult inimeste teatud viisil käitumist ega mõtle sellele, miks nii käitutakse
  • jaotus "head ja halvad inimesed" ("Sa oled hea inimene, see on sul silmist näha!" Tahaks karjuda noh. Inimesed ei ole head ja halvad, nende omadused on head ja halvad, ja ka see on suhteline. Endiselt keeldun ka sarimõrvarit halvaks inimeseks nimetamast, sest vaata eelmist, ja kindlasti on ka temal vähemalt üks hea omadus, aga ilmselt kümme. Ja kui see sarimõrvar ka tapab kellegi ära, keda ma tunnen, siis ikka ta pole halb inimene, vaid tema tegu on halb. Täitsa lõpp kus ma lähen närvi praegu seda kirjutades. Hirv.)
  • see, et kõik need tegelikult mitte nii suured asjad mind ärritavad. Võiks ju olla see "vana rahu ise", kelleks mind korduvalt peetud.
  • lõpetuseks loomulikult endalegi löök lagipähe ehk mitte kusagilt ei leia rohkem ärritavat kui iseendast ja mitmed asjad siit nimekirjast kehtivad kirjutaja enda kohta ka. Ja siis kindlasti mitmed veel, mida ma lihtsalt ei tea.

Kommentaarid

  1. mäh, ma pealkirja järgi nii lootsin, et sa ANU ka ikka sisse pistnud oled ;)

    VastaKustuta
  2. Eem..see ANU on mingi koodnimetus või?

    VastaKustuta
  3. no, mõnes mõttes ehk on ka.. aga ilmselt ei olnud minu sooritus sellele vihjates siis nii ilmne ;)

    VastaKustuta
  4. Aa, see...see on ärritavnaljakas, hoopis teine kategooria.

    VastaKustuta
  5. Priima nimekiri!
    See maailmaparandamise koht on ainult natuke... Miks see sulle ei meeldi?:P
    T.

    VastaKustuta
  6. Kas sulle maailm üldse meeldibki? Kas sulle elada üldse meeldibki? Kas sa tahaksid, et maailm käiks ainult sinu joont pidi? Hellõu.....Kaisa, kas sa oled kodus? Läheb lauajutuks!

    VastaKustuta
  7. läheb jutulinnuks nüüd, aga asi ei ole ju meeldimises või mitte meeldises.. arvamus võib ja peabki olema asjade kohta ja see ei sega, seni kuni ei hakata teisitiarvajatele ette kirjutama, kuidas nemad arvama peaksid, selleks et sulle meeldida..

    vidiit!

    VastaKustuta
  8. @T. Maailmaparandamine oligi jutumärkides seal, oli mõeldud sellist parandamist, mis tegelikult midagi ei paranda, vaid kokkuvõttes on lihtsalt mõttetu teiste asjadesse sekkumine.

    @ Mailit. Maailm mulle meeldib, elada ka meeldib ja seda, et maailm minu pilli järgi tantsiks, pole ma kunagi taotlenud, ka selle nimekirjaga mitte. Ega see, et mina mingeid nimekirju siin teen, ei muuda ju kokkuvõttes midagi. Ise käitun häirivalt edasi ja teised ka. Ja ei ole maailm üldse märgatavalt koledam koht sellepärast. Tähelepanekud lihtsalt, ju nõu.

    VastaKustuta
  9. Ee...aga kui Kaisa on selline kuri tädi, siis ei julge kuhugi tullagi enam ju. Ma ka arvan asjadest, aga ma üritan ka teatud asju mõista.
    Toome siit näite: no läksidki emme-issi lapsega kohvikusse, et igapäevarutiini natuke vaheldust saada, nemad pole ju süüdi, et laps nutma hakkas - selleks võis olla sada muud põhjust.

    VastaKustuta
  10. samuti ei ole välistatud, et ka neid vanemaid endid see ärritas ;)

    VastaKustuta
  11. Ja just nimelt. Nii nagu sina nii ka mina arvan asjadest, aga üritan ka mõista.

    Nuttev laps pole halvem laps ja samuti ei saa ta midagi teha, et mitte nutta (nagu ka vanemad ei saa midagi teha reeglina). Lihtsalt see konkreetne hetk häirib..kellele siis ikka lärm meeldib.

    Seega, nagu ennegi öeldud, mina ei oota, et kogu maailm mingisuguse Kaisa nimekirja peale oma käitumist muutma hakkaks ja ma ei arva neist halvemini sellepärast. Kokkuvõttes on asjad, mis mind segavad ju ikka minu probleem :)

    VastaKustuta
  12. just. tundeid tunda pole seni veel keelatud ja alati ei peagi kõige kohta positiivselt arvama :p

    VastaKustuta
  13. Nojah. Lihtsalt kõik lastega seonduv on mulle südamelähedasem. Kui mul last veel ei olnud, olin ka paljus kindlal seisukohal, aga praktika muudab nii mõneski asjas kindlat veendumust.

    VastaKustuta
  14. kogemused niimoodi tulevadki. aga see ei keela inimestel, kellel neid kogemusi veel pole, oma arvamust avaldada :p

    VastaKustuta
  15. Jah, ei vaidle vastu, kindlasti muudab, ja ongi väga hea ma ütleks. Erinevad arvamused on head, see tähendab. Diskussioon üleval nagu nalja :P

    VastaKustuta
  16. Toetan mõtet, et kogemustest õpitakse. Minu kindlad veendumused suhetest on kah pisut teisenenud. :P Aga teooriaid ja võrrandeid olen ikka veel pädev looma. :D Aga siis võib-olla viie aasta pärast lükkan need kah ümber?!

    VastaKustuta
  17. Sisutu patriotism? Ega siis patriotism ei tähenda eesti kirjanduse või muusika fännlust lihtsalt põhimõtte pärast, et eesti oma, siis peab meeldima. See on ju hoopis sisutühjem ja haledam...

    VastaKustuta
  18. Ei ma mõtlegi, et patriotism seda tähendab...lihtsalt minu meelest kuidagi ei lähe kokku patriotismiga, kui seda maad, kultuuri jms, mida enda sõnul nii hirmsasti armastatakse, samal ajal kuidagi alaväärseks peetakse.

    VastaKustuta
  19. vaga huvitav, aitah

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...