Otse põhisisu juurde

Küsimused

  • Kas see, kui näed poes väga paljusid asju ja midagi neist endale ei taha näitab, et oled mõistlik inimene, kes raha niisama tuulde ei loobi, või seda, et oled kõrgele seatud latiga tohutult valiv omas mullis polkataja, kellele selle maailma asjad ei sobi?
  • Kas see, kui mõtled kolm aastat noorema inimese kohta, et ta on uus põlvkond, tähendab, et tunned ennast vanana?
  • Kas võiks tere öelda õppejõule, kellega sa oled elus rääkinud umbes kaks lauset(võib-olla ka ühe), aga kes on lihtsalt hirmus kena ja kelle loengust tulles oli alati tunne, et maailm on natuke ilusam koht ja inimesed ei üritagi sind ära süüa?
  • Kas see, kui tuleb mõte midagi teha, aga miski nii mõtetes kui reaalsuses seda takistab, ja pärast selgub, et see polekski olnud hea mõte, ongi intuitsioon?
  • Kas see, kui sa äkki avastad, et üks laulja, kelle laule sul juba ammu olemas on, on hästi hea, tähendabki, et igal asjal on oma aeg?
  • Kas see, kui sa avastad mingi vahva külje inimese juures, kes sinu meelest sinuga sarnaneb, võiks tähendada, et teised näevad seda külge ka sinu juures?
  • Kas hetk, kui avastad õhust lõhna, mis seal eelmisel aastal samal ajal oli, on paras hetk nostalgiasse vajuda?
  • Kas on võimalik mõõta aega, mille jooksul lootusrikkus võib lootusetusega asenduda?
  • Kas kartus, et keegi on mingi inimese silmis sinust parem, on ikka õigustatud ja mõttekas?
  • Kas teadmine, et on asju, mis lihtsalt ei saa hästi minna, on pessimism?
  • Kas kadedust tundes on põhjust punastada?
  • Kas vihm valib sadamiseks hetke, mis on tema jaoks õige, või selle, mis on inimeste jaoks vale?
  • Kas ainult mulle tundub, et vihm võiks maapinna vastu veel vägivaldsem olla?
  • Kas kartus õnnelik olla on haigus?
  • Kas soov õnnelik olla on igav?
  • Kas ootamatu julgus võib kahjulikuks osutuda?
  • Kas viimane küsimus peab ka küsimärgiga lõppema?

Kommentaarid

  1. Ka see, kui sa tunned suisa füüsilist vajadust kedagi lähedalt näha, aga siiski igal võimalusel teda väldid, on totter kangekaelsus, lollakas eneseuhkus, teadvustamata halb intuitsioon, üle mõtlemine või sulaselge argus?

    VastaKustuta
  2. keegi võiks mulle ometi kord ausalt näkku öelda, et viimane...

    VastaKustuta
  3. Sai ka seda kaalutud, aga esimene tundus õigem.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...