Otse põhisisu juurde

Neli

Olles teostanud röövi ühest tundmatust blogist, avaldan selle ka siin. Idee, see tähendab, on röövitud, vastused on ikka enda omad.

Minu neli ametit:
America's Next Top Model
Eesti leidis superstaari
Biggest Loser
Survivor

Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
Amelie
Eurotrip
Forrest Gump
Notting Hill

Neli kohta, kus elanud olen:
kuna neid Tartus just neli on, siis olgu need kirjutet
Aaardla tn
Purde tn
Narva mnt
Raatuse tn

Neli teleseriaali, mis meeldivad/-sid:
Six Feet Under
Friends
The Forsyte Saga(nimetagem seriaaliks)
Gilmore Girls

Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
voodi
aed
rand
õuepealne

Neli lemmiktoitu:
supp
mingi pannkook(Crepist nt)
risotto
võileib(geniaalne onju?)

Neli veebisaiti, mida külastan (peaaegu) iga päev:
mail.yahoo.com
orkut.com
postimees.ee
meteo.physic.ut.ee

Neli blogijat, kes võiksid ka seda testi teha:
Laura
Liisu
Ingrid
Mailit

Kommentaarid

  1. eem. hakkasin eeskujulikult tegema ja... mida nende nelja ametiga mõeldakse? et nagu neli asja, mida ma õhtuti telekast vaatan vä?
    blondiin :( (või nagu tudeng ja blondiin)

    VastaKustuta
  2. hähää, bloggeril on ikka talveaeg veel! :P

    VastaKustuta
  3. Mina hakkasin ka mõtlema, mida nendega mõeldakse, ja jõudsin järeldusele, et ilmselt neid ameteid, mida inimene juba pidanud on. Ja kuna mul neid nelja siis kusagilt võtta polnud, kaldus asi absurdi.

    VastaKustuta
  4. Minu neli ametit:
    1) modell
    2) eesti keele õpetaja norrakale
    3) laadamüüja
    4) korrektor

    Neli filmi, mida võiksin ikka uuesti vaadata:
    "Titanic"
    "Muumioru lood"
    "Armastuses ja sõjas"
    "Kotletid"

    Neli kohta, kus elanud olen:
    kuna neid Tartus just neli on, siis olgu need kirjutet
    Raatuse tn
    Nõva tn 2-67
    Nõva 15-18
    Narva mnt 27 (tihti sai seal ööbitud)

    Neli teleseriaali, mis meeldivad/-sid:
    "Six Feet Under"
    "Väike maja preerias"
    "Kodus ja võõrsil"
    "Saarerahva arst"

    Neli kohta, kus olen käinud puhkamas:
    voodi
    aed
    rand
    õuepealne (eriti puuriida otsas...kus sai päikest võtta)

    Neli lemmiktoitu:
    supp (sest seda saan harva)
    mingi kook (sest enammik on väga head)
    risotto (sest see tuleb mul enamasti väga hea välja)
    võileib(geniaalne onju? - iga päeva juba söön enam-vähem)

    Neli veebisaiti, mida külastan (peaaegu) iga päev:
    mail.ee
    orkut.com
    rate.ee
    neti.ee

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...