Otse põhisisu juurde

Küsimused

  • Kas see, kui näed poes väga paljusid asju ja midagi neist endale ei taha näitab, et oled mõistlik inimene, kes raha niisama tuulde ei loobi, või seda, et oled kõrgele seatud latiga tohutult valiv omas mullis polkataja, kellele selle maailma asjad ei sobi?
  • Kas see, kui mõtled kolm aastat noorema inimese kohta, et ta on uus põlvkond, tähendab, et tunned ennast vanana?
  • Kas võiks tere öelda õppejõule, kellega sa oled elus rääkinud umbes kaks lauset(võib-olla ka ühe), aga kes on lihtsalt hirmus kena ja kelle loengust tulles oli alati tunne, et maailm on natuke ilusam koht ja inimesed ei üritagi sind ära süüa?
  • Kas see, kui tuleb mõte midagi teha, aga miski nii mõtetes kui reaalsuses seda takistab, ja pärast selgub, et see polekski olnud hea mõte, ongi intuitsioon?
  • Kas see, kui sa äkki avastad, et üks laulja, kelle laule sul juba ammu olemas on, on hästi hea, tähendabki, et igal asjal on oma aeg?
  • Kas see, kui sa avastad mingi vahva külje inimese juures, kes sinu meelest sinuga sarnaneb, võiks tähendada, et teised näevad seda külge ka sinu juures?
  • Kas hetk, kui avastad õhust lõhna, mis seal eelmisel aastal samal ajal oli, on paras hetk nostalgiasse vajuda?
  • Kas on võimalik mõõta aega, mille jooksul lootusrikkus võib lootusetusega asenduda?
  • Kas kartus, et keegi on mingi inimese silmis sinust parem, on ikka õigustatud ja mõttekas?
  • Kas teadmine, et on asju, mis lihtsalt ei saa hästi minna, on pessimism?
  • Kas kadedust tundes on põhjust punastada?
  • Kas vihm valib sadamiseks hetke, mis on tema jaoks õige, või selle, mis on inimeste jaoks vale?
  • Kas ainult mulle tundub, et vihm võiks maapinna vastu veel vägivaldsem olla?
  • Kas kartus õnnelik olla on haigus?
  • Kas soov õnnelik olla on igav?
  • Kas ootamatu julgus võib kahjulikuks osutuda?
  • Kas viimane küsimus peab ka küsimärgiga lõppema?
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet21. märts 2007, kell 23:18

    Ka see, kui sa tunned suisa füüsilist vajadust kedagi lähedalt näha, aga siiski igal võimalusel teda väldid, on totter kangekaelsus, lollakas eneseuhkus, teadvustamata halb intuitsioon, üle mõtlemine või sulaselge argus?

    VastaKustuta
  2. Truffe21. märts 2007, kell 23:56

    Variant number 1

    VastaKustuta
  3. lispet22. märts 2007, kell 08:25

    keegi võiks mulle ometi kord ausalt näkku öelda, et viimane...

    VastaKustuta
  4. Truffe22. märts 2007, kell 12:53

    Sai ka seda kaalutud, aga esimene tundus õigem.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...
Postita kommentaar
Loe edasi »

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...
Postita kommentaar
Loe edasi »