Otse põhisisu juurde

Küsimused

  • Kas see, kui näed poes väga paljusid asju ja midagi neist endale ei taha näitab, et oled mõistlik inimene, kes raha niisama tuulde ei loobi, või seda, et oled kõrgele seatud latiga tohutult valiv omas mullis polkataja, kellele selle maailma asjad ei sobi?
  • Kas see, kui mõtled kolm aastat noorema inimese kohta, et ta on uus põlvkond, tähendab, et tunned ennast vanana?
  • Kas võiks tere öelda õppejõule, kellega sa oled elus rääkinud umbes kaks lauset(võib-olla ka ühe), aga kes on lihtsalt hirmus kena ja kelle loengust tulles oli alati tunne, et maailm on natuke ilusam koht ja inimesed ei üritagi sind ära süüa?
  • Kas see, kui tuleb mõte midagi teha, aga miski nii mõtetes kui reaalsuses seda takistab, ja pärast selgub, et see polekski olnud hea mõte, ongi intuitsioon?
  • Kas see, kui sa äkki avastad, et üks laulja, kelle laule sul juba ammu olemas on, on hästi hea, tähendabki, et igal asjal on oma aeg?
  • Kas see, kui sa avastad mingi vahva külje inimese juures, kes sinu meelest sinuga sarnaneb, võiks tähendada, et teised näevad seda külge ka sinu juures?
  • Kas hetk, kui avastad õhust lõhna, mis seal eelmisel aastal samal ajal oli, on paras hetk nostalgiasse vajuda?
  • Kas on võimalik mõõta aega, mille jooksul lootusrikkus võib lootusetusega asenduda?
  • Kas kartus, et keegi on mingi inimese silmis sinust parem, on ikka õigustatud ja mõttekas?
  • Kas teadmine, et on asju, mis lihtsalt ei saa hästi minna, on pessimism?
  • Kas kadedust tundes on põhjust punastada?
  • Kas vihm valib sadamiseks hetke, mis on tema jaoks õige, või selle, mis on inimeste jaoks vale?
  • Kas ainult mulle tundub, et vihm võiks maapinna vastu veel vägivaldsem olla?
  • Kas kartus õnnelik olla on haigus?
  • Kas soov õnnelik olla on igav?
  • Kas ootamatu julgus võib kahjulikuks osutuda?
  • Kas viimane küsimus peab ka küsimärgiga lõppema?
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet21. märts 2007, kell 23:18

    Ka see, kui sa tunned suisa füüsilist vajadust kedagi lähedalt näha, aga siiski igal võimalusel teda väldid, on totter kangekaelsus, lollakas eneseuhkus, teadvustamata halb intuitsioon, üle mõtlemine või sulaselge argus?

    VastaKustuta
  2. Truffe21. märts 2007, kell 23:56

    Variant number 1

    VastaKustuta
  3. lispet22. märts 2007, kell 08:25

    keegi võiks mulle ometi kord ausalt näkku öelda, et viimane...

    VastaKustuta
  4. Truffe22. märts 2007, kell 12:53

    Sai ka seda kaalutud, aga esimene tundus õigem.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...
Postita kommentaar
Loe edasi »