Kevadekuulutajad

Kuivõrd mõne raamatu kohta kirjutamisega läheb veel natuke aega, siis panen siia vahepeal taas ühe book tag'i, mis osaliselt inspiratsiooni saanud internetist, osaliselt ise välja mõeldud.

2009. aasta luulekogu, kus teiste hulgas selline luuletus:

Õhtul langes äkki

soe valge vihmasein

otse külma allikasse.

Vesi kobrutas.

Rohi lõhnas

veidi mürgiselt.

Imelik, et ka juulis

on ikka kolmapäevad.

Raamatud on noortekad. Mitme tegelase perekonnanimi on Spring. Hea mitmetähenduslik sõna muidugi inglise keeles.

Üks kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate laureaate sel aastal.

Eesti raamatu aasta raames tehtud lugemisuuringu kokkuvõte. Suur paks raamat. Parim asi üldse - inimeste lugemisharjumused statistikatabelitesse valatuna.

Ütleb muinasjutud, aga kohati, mulle tundub, ka mõistujutud.

Lugesin seda alles viis aastat tagasi, aga olen mõelnud, et peaks ehk uuesti lugema. Ehk ma polnud õiges meeleseisundis seda lugedes. Ühest naisest on lugu. Tal on alguses üsna halvasti, aga raamatu jooksul läheb paremaks.

Peategelane täitsa teistmoodi ja raamat ise ka täitsa teistsugune.

Laps vaatab suve kusagil 1920ndate USA-s. Kaanepilt lahedalt unenäoline.

Aaliya meenutab olnut ja Liibanoni lähiajalugu, loeb ja tõlgib raamatuid, kuulab muusikat, arutleb niisama elu üle.

Raamat hea, film hea, seriaal hea. Raamat on muide mõnevõrra erineva sisuga ka filmi/seriaaliga võrreldes. 

Eripärase stiiliga kirjanik, sisus perekonnadraama.

Paroodia Jeesuse elust. Päriselt ka naljakas.