Raamat on tüdrukust, kes 16-aastasena tapetakse. Seda saab raamatu esimeselt leheküljelt teada, nii et ei öelnud midagi ette. Pole krimilugu, vaid räägib sellesama tüdruku, Janeti, ja tema perekonna elust nende 16 aasta jooksul. Tegevus toimub II maailmasõja ajal ja järel Šotimaal.
Päris keeruline on midagi öelda. Raamatus olnud Maggie O'Farrelli järelsõna ütles põhimõtteliselt kõik ära, mida ma tahaks öelda.
Kas meeldis? Väga.
Mis kõige rohkem meeldis? See, kuidas oli kirjutatud. Terav (torkavgi), vaimukas, sünge stiil.
Kas oli lihtne lugeda? Ei olnud kogu aeg. Lineaarsus oli, aga mitte liialt sündmustega ülekoormatud lugu. Igasuguseid kirjeldusi oli ka.
Millest raamat räägib? Teistsugususest. Ja võimalikest põgenemisvormidest, kui sa teiste inimeste maailma suhtlema justkui ei sobi. (Siin põgenemisvormiks kirjandus.)
Kas peategelane oli usutav? Oli jah. Eriline kuju, aga samas igati arusaadav.
Mis žanrisse raamat kuulub? Mitmesse ja mitte ühessegi. Nagu arenguromaan, aga flirdib ka gooti teemadega.
Mis kasu on sellest, et ta piinleb valust loomade ja maailma üldiste hädade pärast, kui teda ei liiguta tuttavate inimeste kurbus?
"Oo, Kaledoonia" on Elspeth Barkeri ainus raamat. See on kuidagi väga sobiv, mõeldes, milline raamat see on. Üksik teemant.
Kommentaarid
Postita kommentaar