Otse põhisisu juurde

Siga lendab

Kas ma oleks uskunud, et sellisest asjast kirjutan? Noh, igal juhul kirjutan. See koomiks, mida lugesin (Questionable Content), sai juba eelmisel nädalal lõpuni loetud. Ok, mitte lõpuni otseselt, aga nüüd saab ühe jupi päevas ainult lugeda ja see pole see. Kes ütleb, kust veel leiaks mõne ägeda koomiksi, mida lugeda? Sellise, kus on inimesed tegelasteks. Mingid tulnukad ja ebamaised sündmused väga ei huvita. Huumor ja suhtedraama peab ikka olema :)

Kommentaarid

  1. Nad tänavad! Tegelaskond tundub üsna intrigeeriv igal juhul :)

    VastaKustuta
  2. Parimad koomiksid on Hagar Hirmus ja Kosmose mutid. Aga noh Miki Hiir on üle prahi. Küsi ükskõik, millise 10-aastase käest, kes praeguseks on üle 20ne aasta vana :)

    VastaKustuta
  3. Mul on hea põhjendus ka, miks ma Hagar Hirmuse näiteks tõin.

    VastaKustuta
  4. Sa tahad selle põhjuse ka teistele teatavaks teha ma saan aru? ;)

    VastaKustuta
  5. Antud koomiks, mille postitasid on suhteliselt feminislik või pole? Samas, Hagar Hirmus on šovinistlik, samas ta näitab meeste halba külge - laiskus.

    VastaKustuta
  6. Feminismitondi osas võib-olla pole päris nõus, aga huvitav tähelepanek sellegipoolest.

    VastaKustuta
  7. Kas "eitamine" oli see esimene faas? :)

    Aga mida Garfieldist arvad?

    VastaKustuta
  8. Esimene (ja tihtipeale ka viimane) faas on "kõik on suhteline".

    Garfield on kahtlemata minu lemmik koomiksikasside osas. Teisalt muid koomiksikasse ei tule ka meelde. Garfieldi peremees meeldib vist rohkem veel kui Garfield ise tegelt. Samas olen multikat vist rohkem näinud kui koomiksit.

    VastaKustuta
  9. Koomiksi-kassid nagu Sylvester ja Tom pole eriti kuulsad?:)

    Garfieldi peremees pole just teada olevalt suur naiste lemmik. Miks ta meeldib?

    VastaKustuta
  10. Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Garfieldi omaniku tegemistega pole ma tegelikult kuigivõrd kursis, sellest võib-olla ka see sookaaslastest erinev arvamus. Aga võib-olla millestki muust tulenevalt. Üldiselt ta tundub sihuke suht lamp sell, kellel võiksid püksisääred käies õõtsuda. Näiteks.

    VastaKustuta
  11. No Tomi ja Jerry koomiksit olen kunagi ammu-ammu isegi ostnud.

    Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Western Publications produced a comic book about Tweety and Sylvester entitled Tweety and Sylvester first in Dell Comics Four Color series #406, 489, and 524, then in their own title from Dell Comics (#4-37, 1954–62), then later from Gold Key Comics (#1-102, 1963–72). In a Garfield cartoon, he made a cameo by sending Rosalina (Garfield) a love letter.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Sylvester_(Looney_Tunes)

    Garfieldi omaniku osas oled ilmselt natuke minu arvates mööda pannud, aga kus? :)

    VastaKustuta
  12. Aa, Sylvester käis koos Tweetyga...Tweety on natuke tuttavam.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...