Otse põhisisu juurde

Siga lendab

Kas ma oleks uskunud, et sellisest asjast kirjutan? Noh, igal juhul kirjutan. See koomiks, mida lugesin (Questionable Content), sai juba eelmisel nädalal lõpuni loetud. Ok, mitte lõpuni otseselt, aga nüüd saab ühe jupi päevas ainult lugeda ja see pole see. Kes ütleb, kust veel leiaks mõne ägeda koomiksi, mida lugeda? Sellise, kus on inimesed tegelasteks. Mingid tulnukad ja ebamaised sündmused väga ei huvita. Huumor ja suhtedraama peab ikka olema :)

Kommentaarid

  1. Nad tänavad! Tegelaskond tundub üsna intrigeeriv igal juhul :)

    VastaKustuta
  2. Parimad koomiksid on Hagar Hirmus ja Kosmose mutid. Aga noh Miki Hiir on üle prahi. Küsi ükskõik, millise 10-aastase käest, kes praeguseks on üle 20ne aasta vana :)

    VastaKustuta
  3. Mul on hea põhjendus ka, miks ma Hagar Hirmuse näiteks tõin.

    VastaKustuta
  4. Sa tahad selle põhjuse ka teistele teatavaks teha ma saan aru? ;)

    VastaKustuta
  5. Antud koomiks, mille postitasid on suhteliselt feminislik või pole? Samas, Hagar Hirmus on šovinistlik, samas ta näitab meeste halba külge - laiskus.

    VastaKustuta
  6. Feminismitondi osas võib-olla pole päris nõus, aga huvitav tähelepanek sellegipoolest.

    VastaKustuta
  7. Kas "eitamine" oli see esimene faas? :)

    Aga mida Garfieldist arvad?

    VastaKustuta
  8. Esimene (ja tihtipeale ka viimane) faas on "kõik on suhteline".

    Garfield on kahtlemata minu lemmik koomiksikasside osas. Teisalt muid koomiksikasse ei tule ka meelde. Garfieldi peremees meeldib vist rohkem veel kui Garfield ise tegelt. Samas olen multikat vist rohkem näinud kui koomiksit.

    VastaKustuta
  9. Koomiksi-kassid nagu Sylvester ja Tom pole eriti kuulsad?:)

    Garfieldi peremees pole just teada olevalt suur naiste lemmik. Miks ta meeldib?

    VastaKustuta
  10. Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Garfieldi omaniku tegemistega pole ma tegelikult kuigivõrd kursis, sellest võib-olla ka see sookaaslastest erinev arvamus. Aga võib-olla millestki muust tulenevalt. Üldiselt ta tundub sihuke suht lamp sell, kellel võiksid püksisääred käies õõtsuda. Näiteks.

    VastaKustuta
  11. No Tomi ja Jerry koomiksit olen kunagi ammu-ammu isegi ostnud.

    Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Western Publications produced a comic book about Tweety and Sylvester entitled Tweety and Sylvester first in Dell Comics Four Color series #406, 489, and 524, then in their own title from Dell Comics (#4-37, 1954–62), then later from Gold Key Comics (#1-102, 1963–72). In a Garfield cartoon, he made a cameo by sending Rosalina (Garfield) a love letter.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Sylvester_(Looney_Tunes)

    Garfieldi omaniku osas oled ilmselt natuke minu arvates mööda pannud, aga kus? :)

    VastaKustuta
  12. Aa, Sylvester käis koos Tweetyga...Tweety on natuke tuttavam.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...