Otse põhisisu juurde

Rhys Bowen "Tema kuninglik luureausus"

 

Aus raamat. Ei püüagi enamat olla, kui ta on - lihtne lugemine.

1932. aasta Londonis elab leedi Victoria Georgiana Charlotte Eugenie. Ta on kuninganna Victoria lapselapselaps ja troonipärimisjärjekorras tervelt 34. (võid arvata, et see on madal koht, aga kas on?). Tal on hertsogist vend, ema (endine näitlejanna) ja reaalsusega hästi kursis olev vanaisa. Ühtlasi on mitmeid tuttavaid- rikkaid, vaeseid, kavalaid jne. Georgiana ise on ka vaene, sest vend talle elatisraha määranud pole ja muud sissetulekut ka pole.

Ega palju ei juhtu ja arvan, et see polegi eesmärk. On küll üks väike mõrvalugu, aga kogu raamat ei keskendu vaid sellele. Peategelane hängib lihtsalt ringi, võiks öelda. 

Kohati on humoorikas, esineb mesiseid solvangud, mida tollased kõrgklassi kasvatuse saanud inimesed hästi valdasid. Muidu on vahepeal tegelaste vestlusi lugedes raske uskuda, et tegevus 1930ndatel toimub. (Teisalt, mina ei ole sel ajal elanud, ei saa kindlalt väita, et pole realistlik.)

Nagu öeldud, on peategelane tehtud suglaseks päris ajalooliste isikutega. Samas on ta ise väljamõeldud (sellel kuninganna Victoria tütrel, kellele vihjatakse kui peategelase vanaemale, ei olnud tegelikult lapsi). Tean, et autor ka teab seda, aga mind ajab natuke sügelema, kui mingid sellised faktid tegelikkusega kokku ei lange. Vist tahaksin, et oleks kas täielikult väljamõeldud või täielikult reaalsusega kooskõlas.

Samas ei takista see faktor mind ilmselt sama sarja järgmisi raamatuid lugemast, kui tunne tuleb. Sest, nagu öeldud, lihtne ja kerge on. 

Järgmiseid raamatuid on palju - sel aastal peaks inglise keeles ilmuma 16. osa. Eesti keeles on "Tema kuninglik luureausus" praegu ainuke.

Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...