Otse põhisisu juurde

Andy Weir "Project Hail Mary" / "Ave Maria"

Elu Maal ähvardab oht - tundmatu aine ründab Päikest, muutes selle tuhmimaks. Inimkonnal on jäänud loetud aastad, et midagi ette võtta. Põhikooliõpetaja Ryland Grace saadetakse kosmosesse (on see õige sõna siin?) asja uurima ja ehk lahendust leidma. Kas ta selle leiab, kas tal on abilisi ja kas tema ponnistustest mingit kasu tõuseb, sellest räägitaksegi ca 500 lehekülje jooksul.

Mõned raamatud on sellised, mille puhul elad väga sisse ja peamiseks huviks on teada saada, mis edasi tuleb. Seda raamatut polnud ka igav lugeda, üldiselt oli huvitav, aga pigem oli rohkem niuke lugu, kus lugemise ajal tekkis palju mõtteid, mis otsapidi raamatu teemaga seotud.

Näiteks see, kuidas meie mõtlemine on suuresti piiratud keelega (ehk meil on raske mõelda asjadele, mille kohta pole olemas sõna/keelelist seletust). Või see, kuidas ka keskkonnaprobleemid võivad olla suhtelised (ma pole kliimasoojenemise eitaja). Või see, kuidas suhestuvad suur eesmärk ja väike eesmärk.

Ilusa ideena joonistus mitmes kohas väja, et edu saladus peitub koostöös. Ühtlasi tundus mitte päris juhuslik, et peategelane oli õpetaja. Vist natuke sooviti osutada sellele, kuidas õpetaja on ühiskonna (tihti nähtamatu) kangelane. (Või tahtsin mina seda lihtsalt nii lugeda, ka võimalik.)

Tegelaskujuna meeldis kogu Maa päästmise operatsiooni juht preili Stratt. Andis võimaluse arutleda, kas ta oli hea juht, milline inimene ta oli, millised omadused peavad olema erakorraliste ülesannetega juhil jne.

Mis vormi puutub, siis raamat sisaldas väga palju füüsikasse, keemiasse, tehnikasse puutuvat sõnavara ja tegevuste kirjeldusi. Mingist hetkest andsin natuke alla, ei jõudnud see kõik minuni. (Ka siis mitte, kui kusagil poole raamatu pealt eesti keeles sain lugema hakata.) Aga suurest pildist arusaamist see ei takistanud.

Kindlasti on mul liiga vähe teadmisi teema kohta, et otsustada, kui ulme see värk ikka tegelikult oli. Kui palju kirjeldatut on reaalsusega päriselt kooskõlas jne.

Küsimus, mis mul alati sääraseid raamatuid lugedes tekib: kuidas inimesed selliseid asju välja mõtlevad ja üles kirjutavad? Täitsa ulme.

Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...