Elu Maal ähvardab oht - tundmatu aine ründab Päikest, muutes selle tuhmimaks. Inimkonnal on jäänud loetud aastad, et midagi ette võtta. Põhikooliõpetaja Ryland Grace saadetakse kosmosesse (on see õige sõna siin?) asja uurima ja ehk lahendust leidma. Kas ta selle leiab, kas tal on abilisi ja kas tema ponnistustest mingit kasu tõuseb, sellest räägitaksegi ca 500 lehekülje jooksul.
Mõned raamatud on sellised, mille puhul elad väga sisse ja peamiseks huviks on teada saada, mis edasi tuleb. Seda raamatut polnud ka igav lugeda, üldiselt oli huvitav, aga pigem oli rohkem niuke lugu, kus lugemise ajal tekkis palju mõtteid, mis otsapidi raamatu teemaga seotud.
Näiteks see, kuidas meie mõtlemine on suuresti piiratud keelega (ehk meil on raske mõelda asjadele, mille kohta pole olemas sõna/keelelist seletust). Või see, kuidas ka keskkonnaprobleemid võivad olla suhtelised (ma pole kliimasoojenemise eitaja). Või see, kuidas suhestuvad suur eesmärk ja väike eesmärk.
Ilusa ideena joonistus mitmes kohas väja, et edu saladus peitub koostöös. Ühtlasi tundus mitte päris juhuslik, et peategelane oli õpetaja. Vist natuke sooviti osutada sellele, kuidas õpetaja on ühiskonna (tihti nähtamatu) kangelane. (Või tahtsin mina seda lihtsalt nii lugeda, ka võimalik.)
Tegelaskujuna meeldis kogu Maa päästmise operatsiooni juht preili Stratt. Andis võimaluse arutleda, kas ta oli hea juht, milline inimene ta oli, millised omadused peavad olema erakorraliste ülesannetega juhil jne.
Mis vormi puutub, siis raamat sisaldas väga palju füüsikasse, keemiasse, tehnikasse puutuvat sõnavara ja tegevuste kirjeldusi. Mingist hetkest andsin natuke alla, ei jõudnud see kõik minuni. (Ka siis mitte, kui kusagil poole raamatu pealt eesti keeles sain lugema hakata.) Aga suurest pildist arusaamist see ei takistanud.
Kindlasti on mul liiga vähe teadmisi teema kohta, et otsustada, kui ulme see värk ikka tegelikult oli. Kui palju kirjeldatut on reaalsusega päriselt kooskõlas jne.
Küsimus, mis mul alati sääraseid raamatuid lugedes tekib: kuidas inimesed selliseid asju välja mõtlevad ja üles kirjutavad? Täitsa ulme.
Kommentaarid