Otse põhisisu juurde

Ilmateade

Seda ma ei tea, kas tuleb lund või pussnuge, aga silmasin siit päeva pikkust. Sel teemal jahvatan ma igal aastal. Sest kuigi päeva pikenemise kukesammu pole veel tükk aega tunda, on hea sellele mõelda. (Eriti kui tead, et kukk on hästi pikk ja tal on pikad jalad.)

Tänase seisuga oleme jõudnud peaaegu kõige pimedamasse kotti- päeva pikkus on 6 tundi ja 23 minutit. Ainult üks päev tuleb sel aastal, kui päev on veel lühem - pühapäev, 21.detsember. Valmistuge, sõbrad, varuge küünlaid.

Sealt edasi on juba lillepidu. Aasta viimasel päeval on päeva pikkus 6 tundi ja 30 minutit (ja päike loojub 10 minutit hiljem kui täna). Ja vaata seda- kolmekuningapäeval loojub päike juba 20 minutit hiljem kui täna (so kell 15.41!)

Kuigi jaanuar on (oktoobri kõrval) üks aasta pikimaid kuid, võib siiski loota, et ka see kunagi lõpeb. 31.jaanuaril 2015 on päeva pikkus juba 8 tundi ja 16 minutit ja päike loojub kell 16.35. Tähendab, et kui täpselt viiest töölt ära minna, siis polegi ehk veel kottpime. Või siis ikka on, aga on valgem pimedus.

Noh, ja veebruar on juba suur valguse võit.  Vabariigi aastapäeval tõuseb päike juba 7.20 (mina saan küll suure valgega tööle minna) ja loojub kell 17.33 (õhtu on hele nagu haldja hame!)

Taustaks peas: ...kord öö sööb ära päeva, kord päev on nõnda pikk, et neelab öö...

*Kõik need igasugused ajad on Tartu järgi toodud.

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...