Otse põhisisu juurde

Tere! Mina olengi blogipede!

Just nii! Ja nüüd näide sellest, mille kõigega Kaisa on valmis tegelema selle nimel et mitte õppida.
Kui ma oleksin Hollywoodi blondiin, oleksin ma Reese Witherspoon-siis mul oleks Oscar ja puha.(Praegu panen tähele,et sellel tipsil on nilbe nimi)
Kui ma oleksin emotikon MSNis, oleksin ma vot see nägu> - njah, just ei oodanud midagi sellist, aga lähemalt vaadates on minu nägu küll?
Kui ma oleksin tegelane "Meeleheitel koduperenaistest", oleksin ma Lynette-hmm, siin soovitatakse endale aega võtta, ma kardan küll, et ma muud ei teegi:P
Kui ma oleksin laul, oleksin ma Every breath you take- väidetavalt sama armas kui ma ise (A)
Kui mul oleks kuulus naeratus, siis oleks see Charlize Theroni tagasihoidlik naeratus
Isegi pulmapäeva määravad tänapäeva suurepärased testid kindlaks, niisiis, planeerige kõik endale vabaks 12.juuni 2010, sest siis mina abiellun! Ainult kes mind ära võtaks... Kui kellelgi on ettepanekuid, jätke kommentaaridesse.
Kui ma tunneksin Johnny Deppi, oleks ta mu hingesugulane-ei tea kas muidu on ikka ka või?
Kui ma mängiksin seebikas, oleks minu tegelaskuju uus tüdruk linnas- see läks ju täitsa hästi!
Kui ma oleksin kuulus, näeksin välja müstiline, umbes selline nagu Winona Ryder- hehee, ei tea kuidas siis shopliftinguga jääb?
Kui ma oleksin koer...no , ma ju nagu olengi aeg-ajalt või?Igal juhul siis olen ma väidetavalt Saksa lambakoer-no mida nalja? Truffe pole kunagi olnud midagi muud kui spanjel!!!
Kui mu perekond oleks pärit TV-st, oleksime Simpsonid- huvitav kas mina oleksin siis see väike seal, kes kogu aeg sõrme imeb?
Kui ma sahmerdaksin mingi kuulsa mehega, oleks see Russell Crowe-nojah, eks siga käib ju ka sõjaväes...
Kui ma oleksin üks "Sõpradest", siis ma oleksin Phoebe- kindlasti, isegi kui ma ei tea "Smelly Cati" sõnu peast.
Linn Euroopas, mida ma kindlasti pean nägema, on Praha- olen näinud, oli natuke liiga kõrge minu jaoks vist, aga hästi ilus ikka ka:)
Kui mul oleks maitse, oleks see nagu apelsin- üsna üllatav ausalt öelda, ma oleks pirni pakkunud:P
Minu unistuste saar olevat Ibiza- jaajaa,lisaks sellele olen ma veel kohutav peoloom.that's me!
Kui ma oleksin tegelane jõulutemaatikast,oleksin ma jõuluvana- see on küll üllatav, arvestades seda, mis ma viimasel ajal rääkinud olen, ootasin vähemalt Grinchi
Häähäähää,lõbus...
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...
Postita kommentaar
Loe edasi »