Otse põhisisu juurde

Tere! Mina olengi blogipede!

Just nii! Ja nüüd näide sellest, mille kõigega Kaisa on valmis tegelema selle nimel et mitte õppida.
Kui ma oleksin Hollywoodi blondiin, oleksin ma Reese Witherspoon-siis mul oleks Oscar ja puha.(Praegu panen tähele,et sellel tipsil on nilbe nimi)
Kui ma oleksin emotikon MSNis, oleksin ma vot see nägu> - njah, just ei oodanud midagi sellist, aga lähemalt vaadates on minu nägu küll?
Kui ma oleksin tegelane "Meeleheitel koduperenaistest", oleksin ma Lynette-hmm, siin soovitatakse endale aega võtta, ma kardan küll, et ma muud ei teegi:P
Kui ma oleksin laul, oleksin ma Every breath you take- väidetavalt sama armas kui ma ise (A)
Kui mul oleks kuulus naeratus, siis oleks see Charlize Theroni tagasihoidlik naeratus
Isegi pulmapäeva määravad tänapäeva suurepärased testid kindlaks, niisiis, planeerige kõik endale vabaks 12.juuni 2010, sest siis mina abiellun! Ainult kes mind ära võtaks... Kui kellelgi on ettepanekuid, jätke kommentaaridesse.
Kui ma tunneksin Johnny Deppi, oleks ta mu hingesugulane-ei tea kas muidu on ikka ka või?
Kui ma mängiksin seebikas, oleks minu tegelaskuju uus tüdruk linnas- see läks ju täitsa hästi!
Kui ma oleksin kuulus, näeksin välja müstiline, umbes selline nagu Winona Ryder- hehee, ei tea kuidas siis shopliftinguga jääb?
Kui ma oleksin koer...no , ma ju nagu olengi aeg-ajalt või?Igal juhul siis olen ma väidetavalt Saksa lambakoer-no mida nalja? Truffe pole kunagi olnud midagi muud kui spanjel!!!
Kui mu perekond oleks pärit TV-st, oleksime Simpsonid- huvitav kas mina oleksin siis see väike seal, kes kogu aeg sõrme imeb?
Kui ma sahmerdaksin mingi kuulsa mehega, oleks see Russell Crowe-nojah, eks siga käib ju ka sõjaväes...
Kui ma oleksin üks "Sõpradest", siis ma oleksin Phoebe- kindlasti, isegi kui ma ei tea "Smelly Cati" sõnu peast.
Linn Euroopas, mida ma kindlasti pean nägema, on Praha- olen näinud, oli natuke liiga kõrge minu jaoks vist, aga hästi ilus ikka ka:)
Kui mul oleks maitse, oleks see nagu apelsin- üsna üllatav ausalt öelda, ma oleks pirni pakkunud:P
Minu unistuste saar olevat Ibiza- jaajaa,lisaks sellele olen ma veel kohutav peoloom.that's me!
Kui ma oleksin tegelane jõulutemaatikast,oleksin ma jõuluvana- see on küll üllatav, arvestades seda, mis ma viimasel ajal rääkinud olen, ootasin vähemalt Grinchi
Häähäähää,lõbus...

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...