Kui keegi veel mäletab, siis kunagi ma kirjutasin siia sellise lause umbes: on tekkinud kahtlus, et mu blogi loetakse.Njah, ei tea kas ikka loetakse.Tähendab loetakse kindlasti ja lugege-lugege, kes te loete,aga ehk ma pole liiga suur süüdlane, kui tunnistan, et soovin, et teatud asju siia kirjutades soovin ma, et KONKREETSED inimesed neid näeksid.Praegu on just üks selline kord. Nii et kui SA nüüd loed seda ja arvad, et ennast ära tundsid, siis. Nojah, eks sa ise tead, mis sa siis teed. Truffe ajab ikka ümbernurgapoliitikat edasi, sest mis oleks üks koer, kui nurgad oleksid ümmargused?
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Kommentaarid
Postita kommentaar