Otse põhisisu juurde

Varjukülje kaudu

Eksamil tegin nalja.Aga samas...kui on eksam, kus nalja teha, siis kindlasti NSV Liidu oma. Kui juba, siis juba...Aga paistab, et mälu läks küll natuke käest ära pärast toda üritust, endalegi üllatuslikke tegusid teen...
Mõne inimesega ikka juhtub...täna juhtus Mailitiga.Hee Tegelt juhtus minuga ka, aga seda ma tegelikult nii saladuskatte all ütlen.Sest ega saatusest ju kõva häälega saa rääkida
Noortekoorikad, raiped, on Saksamaal, mina passin siin ja laulan ainult Sunshine and the rain, love is still the same..., mis aeg-ajalt raadiost tuleb.Aga lauljatest rääkides, kunagi oli minu lemmikbänd Rumal Noorkuu.Mida oleks see küll 13-aastase Kaisa elus tähendanud, kui ta ühtäkki avastaks, et Henrik Raave on Orkutis ta profiili vaadanud...JAAA! Aga need olid natuke teised ajad.
Crepis on hea kuum šokolaad.Aga üsna tühja kõhu peale mõjub nii, et hakkab natuke halb.Seega, ärge nii proovige.
Muuseas, täna helistas mulle ainult Merilin, ja ta isegi oli sel ajal Tartus, aga asjad ei saanud teoks. Kuigi tegelikult mul on täna hea tuju.
Ladina keel meeldib mulle ka,aga ma ei julge seda edasi õppida.
Olen täheldanud,et minu komakasutus on muutunud vabamaks.Mitte et ma komasid oluliselt vähem paneksin(kuigi ka see on kindlasti tõsi), vaid see, et ma kuidagi julgen neid sellistesse kohtadesse panna, kuhu kunagi väga ei pannud. Kui sellest midagi ei sõltu, siis võib ju küll.
Mis puutub kuupäeva 06.06.06, siis mulle tõi pigem head kui halba
Öö hakul sai ühele lollile saidile satutud, kus keegi jorss foorumis küsimuse püstitas.Tema nimelt olla kuulnud,et modellid söövad apelsinimahlas leotatud vatti.Poisil modellide pärast mure, et kas selline asi ei tekita pärasooles ummistust.Või äkki võib hoopis ära surra....Eks ta ole.
Öö on.Minul on hea päev olnud ja mina nüüd unistan natuke.Tuuled tulid,tali on käes,aknast välja ei näe, klaasil lilled ees...Sel suvel peaks ehk siiski "Triumfikaare"üle lugema, ehk saaks aru,mis öös on...Öös on asju, nii ka Tartus.Ma ei taha veel magama minna, sest homme on jälle see päev, kus ei saa lebotada.Kurja küll.
Mul on homme loeng, kas pole haige? Mul on HOMME VEEL LOENG!

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...