Otse põhisisu juurde

Varjukülje kaudu

Eksamil tegin nalja.Aga samas...kui on eksam, kus nalja teha, siis kindlasti NSV Liidu oma. Kui juba, siis juba...Aga paistab, et mälu läks küll natuke käest ära pärast toda üritust, endalegi üllatuslikke tegusid teen...
Mõne inimesega ikka juhtub...täna juhtus Mailitiga.Hee Tegelt juhtus minuga ka, aga seda ma tegelikult nii saladuskatte all ütlen.Sest ega saatusest ju kõva häälega saa rääkida
Noortekoorikad, raiped, on Saksamaal, mina passin siin ja laulan ainult Sunshine and the rain, love is still the same..., mis aeg-ajalt raadiost tuleb.Aga lauljatest rääkides, kunagi oli minu lemmikbänd Rumal Noorkuu.Mida oleks see küll 13-aastase Kaisa elus tähendanud, kui ta ühtäkki avastaks, et Henrik Raave on Orkutis ta profiili vaadanud...JAAA! Aga need olid natuke teised ajad.
Crepis on hea kuum šokolaad.Aga üsna tühja kõhu peale mõjub nii, et hakkab natuke halb.Seega, ärge nii proovige.
Muuseas, täna helistas mulle ainult Merilin, ja ta isegi oli sel ajal Tartus, aga asjad ei saanud teoks. Kuigi tegelikult mul on täna hea tuju.
Ladina keel meeldib mulle ka,aga ma ei julge seda edasi õppida.
Olen täheldanud,et minu komakasutus on muutunud vabamaks.Mitte et ma komasid oluliselt vähem paneksin(kuigi ka see on kindlasti tõsi), vaid see, et ma kuidagi julgen neid sellistesse kohtadesse panna, kuhu kunagi väga ei pannud. Kui sellest midagi ei sõltu, siis võib ju küll.
Mis puutub kuupäeva 06.06.06, siis mulle tõi pigem head kui halba
Öö hakul sai ühele lollile saidile satutud, kus keegi jorss foorumis küsimuse püstitas.Tema nimelt olla kuulnud,et modellid söövad apelsinimahlas leotatud vatti.Poisil modellide pärast mure, et kas selline asi ei tekita pärasooles ummistust.Või äkki võib hoopis ära surra....Eks ta ole.
Öö on.Minul on hea päev olnud ja mina nüüd unistan natuke.Tuuled tulid,tali on käes,aknast välja ei näe, klaasil lilled ees...Sel suvel peaks ehk siiski "Triumfikaare"üle lugema, ehk saaks aru,mis öös on...Öös on asju, nii ka Tartus.Ma ei taha veel magama minna, sest homme on jälle see päev, kus ei saa lebotada.Kurja küll.
Mul on homme loeng, kas pole haige? Mul on HOMME VEEL LOENG!

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...