Otse põhisisu juurde

Siis kui maailm magab veel

Ei meeldi see laul väga-väga, aga lihtsalt nägin pealkirja ja hakkas kummitama.Too vend, kes seal laulab on hääle poolest liiga Jaagup Kreem ja olekult liialt ilueedi.
Seoses minu eelmise pika postitusega on tekkinud küsimusi, kas ma tõesti kogu selle jutu ühekorraga lambist võtsin.Ei võtnud, kogu see jutt ja veel enamgi on kirjutatud eelmise aasta detsembri alguses kui tegelikult keskaja klooster möllama pidanuks.Aga siis mul ei tulnud öösel und ja õppida ka enam ei viitsinud.
Seoses ajalooga olen viimasel ajal(või tegelikult pidevalt) ühte asja tähele pannud.Niipea kui teatan inimestele, et ma ajalugu õpin,tuleb mingi selline lause:"Ajalugu on huvitav." või "Mulle meeldib ajalugu." Iseenesest vastusena ju täitsa kena.Ainult naljakas on mõelda, et kolm inimest neljast nii vastavad. Mida siis too neljas vastab, kes ei vasta nii nagu teised? Meeldejäävamaid siiani oli midagi sellist:"Midagi paremat ei leidnud või?".
Üks vend ütles kunagi, et mul on ikka väärtushinnangud kindlalt paigas.Julgeksin vastu vaielda.Alles praegu on selline tunne, et tähtsad asjad hakkavad paika loksuma.
On inimesi ,kellest lihtsalt peab head mõtlema, sest neil on sinu elus roll, mida ilmselt kellelgi teisel varem pole olnud ega pole ka kunagi hiljem.Võib-olla mõtted tuhmuvad ajaga ja tulevad uued inimesed, kellel on ka roll, aga ilmselt olen veel piisavalt roheline, et arvata, et mõned inimesed tulevad ja jäävad.Ja kui nad ka ära lähevad, siis on nad mind niivõrd kujundanud või ümber kujundanud, et nende mõju minu elule on jääv.Las olla.Nii on hea.

Ja Keiti, kui sa seda lugema juhtud, siis tead mis? Ole sa vanade heade aegade meenutuseks jällegi p***e saadetud

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...