Otse põhisisu juurde

Sellest, kuidas eestlane kunagi rahul pole

Või kuidas muidu seletada seda, et Kaisale tuli eile lambist pähe, et hakkaks nüüd noortekoori jõuluoratooriumi kuulama. Nagu ikka-talvel tahan suve, suvel talve. Aga see on kontserto muidu igati lahe.Kui ma saaks valida, siis ma laulaks bassi seal, nii vahvad käigud on. Consurge ja muud säärased.
Eile ma nägin nii toredat asja.Mina ei uskunud, et tänapäeval tüdrukud enam keksu mängivad, aga Supilinnas paistab et on sellised tüdrukud. Mulle meeldis keksus alati eesti rohkem kui vene...ja opakas,sissekas, ülekas...Milline vaimustav sõnavara! Essa,tessa, kossa...No kurja küll!
Keegi hea inimene oli täna raamatukokku tagasi toonud just need raamatud, mida mul vaja on, nii et raamatukogus õppimise asemel saan nüüd minna ühikasse oma hea puutooli peale istuma ja õppima.Wish me luck, i'll need it.

Merilin on friik, just so you know...

***

Niih, vahepeal proovitud oma puisel toolil õppida.Mis juhtus? Esiteks see, et mõte läheb aina valesse kohta.Teiseks see, et ma ei saa kohati ikka mitte mõmmigi aru.Kes teab, mis toimus Saksamaal 19.sajandil, öelge mulle ka.Ja ainult Bismarcki nime nimetamisest ei piisa.
Siin kõrval on mingi vend, kes reidist inimeste profiile tšekkab, ise välja logitud muidugi. Ma teen seda ka aeg-ajalt. Tegelikult võiks mõned vahvad reidikasutajadki öelda, kui keegi peaks tahtma neid vaadates hirnumiskursusi võtta...aga see poleks vist viisakas. Reit on peaaegu sama lahe kui seebikad! Rääkides nende kahe seostest, siis omad Milagrosed ja Jose Antoniod on ka reidis täiesti olemas, aga minu lemmikud on ikkagi numbreid sisaldavad nimed nagu leenake66 ja sexygirl347. Ja muidugi pühendused: Matule, Mallule, Kessule,Räpile,Lottele,Hundule, Katale, Katule, Liisule.
Kuidas siis tundub, on lahe vää?

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...