Otse põhisisu juurde

Sellest, kuidas eestlane kunagi rahul pole

Või kuidas muidu seletada seda, et Kaisale tuli eile lambist pähe, et hakkaks nüüd noortekoori jõuluoratooriumi kuulama. Nagu ikka-talvel tahan suve, suvel talve. Aga see on kontserto muidu igati lahe.Kui ma saaks valida, siis ma laulaks bassi seal, nii vahvad käigud on. Consurge ja muud säärased.
Eile ma nägin nii toredat asja.Mina ei uskunud, et tänapäeval tüdrukud enam keksu mängivad, aga Supilinnas paistab et on sellised tüdrukud. Mulle meeldis keksus alati eesti rohkem kui vene...ja opakas,sissekas, ülekas...Milline vaimustav sõnavara! Essa,tessa, kossa...No kurja küll!
Keegi hea inimene oli täna raamatukokku tagasi toonud just need raamatud, mida mul vaja on, nii et raamatukogus õppimise asemel saan nüüd minna ühikasse oma hea puutooli peale istuma ja õppima.Wish me luck, i'll need it.

Merilin on friik, just so you know...

***

Niih, vahepeal proovitud oma puisel toolil õppida.Mis juhtus? Esiteks see, et mõte läheb aina valesse kohta.Teiseks see, et ma ei saa kohati ikka mitte mõmmigi aru.Kes teab, mis toimus Saksamaal 19.sajandil, öelge mulle ka.Ja ainult Bismarcki nime nimetamisest ei piisa.
Siin kõrval on mingi vend, kes reidist inimeste profiile tšekkab, ise välja logitud muidugi. Ma teen seda ka aeg-ajalt. Tegelikult võiks mõned vahvad reidikasutajadki öelda, kui keegi peaks tahtma neid vaadates hirnumiskursusi võtta...aga see poleks vist viisakas. Reit on peaaegu sama lahe kui seebikad! Rääkides nende kahe seostest, siis omad Milagrosed ja Jose Antoniod on ka reidis täiesti olemas, aga minu lemmikud on ikkagi numbreid sisaldavad nimed nagu leenake66 ja sexygirl347. Ja muidugi pühendused: Matule, Mallule, Kessule,Räpile,Lottele,Hundule, Katale, Katule, Liisule.
Kuidas siis tundub, on lahe vää?

Kommentaarid

Popid

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...