...et 18.aprill on selline päev, nagu ta siiani on olnud.Täitsa põnev kohe!Ja seda ka veel, et ma arvan, et ma polegi nii üliväga kurb, kui minust õpetajat ei peaks saama.On muidki variante elus. Hmm, siit võib vist järeldada, et ma polegi mingi ambitsioonikas karjäärinaine.Uskusin ma seda kunagi endast? JAAAAAAA!!!!!!!!Ja lisaks kõigele muule on päike väljas ja kevad on ju teadupärast Tartu aeg nagu mõned klassikud on tabavalt maininud;) Mina muidugi pakuks sügise omalt poolt välja, aga praegu on kevadest ilusam mõelda.Ja üldse on mu jope ka kollane, mis sellest, et ta mõnedele inimestele sügist meenutab, nii et sügisesi tegusid lausa tegema kiputakse.Mida ma eelmisel sügisel siis tegin? Tšillisin ilmselt rohkem kui kunagi varem oma elus.Nime poolest just tšillisin.Praegu tšillin ju tegelt ka, aga ma ei nimeta seda enam nii. Aga ikkagi, viimati tšillisin vist ühel neljapäeval Sadamateatris "Salemi nõidade" vaheajal Kroonikat sirvides.Olgu siia lisatud lause, et Laura lubas rahvuslikuks klatšimooriks hakata- rääkige kõik talle asju ja võite kindlad olla,et järgmiseks kuulete sellest kasvõi suvalise linnakodaniku käest. No regrets. Aga ilmselt tuleb rahvusliku klatšimoorluse nimel praegu lõpetada,muidu on oht see klatšija nälga ära suretada.Kena päeva, oo inimesed!:)
Kommentaarid