Varraku Ajaviiteromaani sari on väga laiahaardeline. Olen sealt lugenud raamatuid, mille puhul tekib mõte, kas tõesti on tegemist vaid ajaviitega, ja ka selliseid, mis on tõesti just head ajaviiteraamatud.
"Tere tulemast Flanagansi" ja "Flanagansi naised" teevad ajaviiteromaani nimetusele liiga. Esimene raamat veel kuidagi õigustab ennast, aga "Flanagansi naised" on ikka täiesti tühi.
Tegevus toimub eri aegadel 1950ndatest 80ndateni, keskmes uhke hotell Flanagans Londonis ja selle omanik Linda, lisaks mitmed hotellitöötajad, hiljem ka nende järeltulijad. See, mis tegelastega raamatute jooksul juhtub, on klišeesid täis lihtsakoeline seebikas.
Liinid on väljaarendamata, jutt kaldub korduvalt labasusse, tegelased ei tundu just kuigi sügavad ja/või on mul neist täiesti ükskõik. Kogu asi jätab enda lõbuks kirjutatud fan fictioni mulje. Sellise, kus kirjutaja peas on tegemist suurepärase asjaga. Millegipärast (põhjuseid võib mitmeid olla) ei jõua see asi sama suurepäraselt paberile.
Tegelikult see võikski olla üldse mitte nii halb asi, kui ta korralikult seriaalina teha näiteks. Mõne koha peal meenutaski seriaali "On meie aeg" või "The Halcyon". Aga jah, tegelikult ei anna võrrelda.
Selle aasta augustis ilmub 3. osa veel samast sarjast. Maitea, kas seda suudan lugeda. Juba 2. osaga oli tunne, et mis tegelased need on ja nad ikka üldse mind ei huvita.
Kommentaarid
Postita kommentaar