Raamatu tegevus laiub läbi mitme aastakümne. Jälgitakse (noor)meest, tema õde ja venda, kelle vanemad laste (eel)teismeea paiku hukkuvad. Iga laps elab oma elu sealtpeale mõnevõrra erinevalt. Minategelane Jules näiteks kasutab fantaasiamaailma abi, ühtlasi leiab internaatkoolis õppides sõbra Alva (oluline tegelane läbi kümnendite). Alva on tüdruk, kes tahab raamatukangelaseks saada. Huvitav ambitsioon.
Raamatu moodi raamat, kus ei tule iga hetk pähe mõtet, kuidas see kõik filmis välja võiks näha (paljude tänapäeva raamatute põhikülgi), sest suurte sündmuste mõttes ei juhtu kogu aeg midagi, päris palju on kulgemist ja olemist ja selgitamist.
Meelolu on kogu raamatu jooksul millegi halva ootusest varjutatud ja ei saa salata, et masendavaid kohti on üks või rohkem. Masekas on siin õigustatud.
Maitea, kui tihti ma üldse kasutan millegi kirjeldamiseks sõna orgaaniline, aga selle raamatu puhul tuli see väga pähe. Terviklik oli teine sõna.
Saatesõnast lugesin, et autor kirjutas seda lugu oma seitse aastast ja see, mis lõpuks trükki jõudis, oli pool või vähem sellest materjalist, mis tal olemas oli. Teeme siis järelduse, et see oli parim osa.
Pole selline raamat, mida korduvalt üle lugeda, aga, nagu öeldud, raamatu moodi raamat on kena saavutus. Panin Goodreadsis 5 tärni (see on maksimum). Well done, Benedict Wells.
Kommentaarid
Postita kommentaar