Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 1.osa

1. What did you do in 2012 that you’ve never done before?
Sõitsin suvel laevaga. Mis on suhteliselt igav vastus muidugi, aga ma pole jätkuvalt seda tabelit pidama hakanud, kust oleks hea vaadata.
2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Ei andnud, ei anna.
3. Did any of your friends/relatives have a baby?
Mitte minu sõbrad otseselt.
4. Did you go to anyone’s funeral?
Ei
5. Which countries did you visit?
Rootsis käisin, Lätis ka taas.
6. What do you want to have in 2013 that you missed in 2012?
Sellist uneaega, kus ma saan ise kellaaegu valida.
7. Which date in 2012 you’ll remember and why?
Eks ikka 12.12.12, sest millal veel selline kuupäev tuleb. Aga midagi erilist siis paraku ei juhtunud, isegi kell 12.12 magasin maha.
8. What was the biggest accomplishment of the year?
Viibisin mitu korda liikuvas sõidukis, toit kõhus. (Ei, sa ei taha rohkem informatsiooni.)
9. What was the biggest failure?
Ei oska esile tuua.
10. Were you bothered by any disease?
Kuuldavasti ma ei kontrolli seda, millised laulujupid mul suust välja kargavad.
11. What was the best thing you bought?
Mitmesugused piletid üritustele.
12. Who’s behavior was rather remarkable?
Mõnede sirgeselgsete inimeste.
13. Who’s behavior made you depressed?
Iseennast võib alati vastuseks siia panna.
14. What did you spend the most money on?
Karta on et jätkuvalt toidu- ja eluasemekulud on suurimad.
15. What excited you the most?
Olümpia oli, see on alati põnev.
16. Which song will always remind you of year 2012?
Midagi Vaiko viimaselt plaadilt, "Ajakaja" nt.
17. Comparing to last year you’re:
i. happier or sadder? Sama
ii. thinner or fatter? Sama
iii. richer or poorer? Sama.
18. What do you wish you would have done more?
Mingeid selliseid asju võinuks rohkem teha, millel on konkreetne tulemus. (Nt hakkan kampsunit kuduma ja koon valmis)
19. What do you wish you would have done less?
Kofeiinijooke peaks vähem jooma.
20. How did you spend your Christmas?
Nii, nagu mulle meeldib.
21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Plaanid-plaanid...
22. Did you fall in love in 2012?
Mingis mõttes ehk, aga see pole see mõte, mida tavaliselt selle väljendiga mõeldakse.
24. Which TV-shows were your favorites?
Nurjatud tüdrukud
25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Ei.
26. What’s the best book you read this year?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
27. What was your biggest musical discovery?
Nooh....Feisti polnud enne kontserti tohutult palju kuulanud, Instrumentist polnud üldse enne Positivust midagi kuulnud, oo, ja Friendly Fires muidugi.
28. What did you want very bad and actually got?
Tihti juhtus seda, et kui kõht oli väga tühi ja süüa tahtsin, siis sain ka suht kiiresti :P
29. What did you want very bad and didn’t get?
Loomulikult ma ei ütle seda siin.
30. What was your favorite movie of the year?
Millenniumi-triloogia filmid olid toredad.
31. What did you do on your birthday and how old did you turn?
Väga ei mäletagi. Laupäevane päev oli, mõned inimesed vist käisid, 26 sain. Aa, ma tean, Mari tegi mulle selle tervet pead hõlmava patsi.
32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Hehe, mine tea, millal see juhtub.
33. How would you describe your outfits in 2012?
Kui piisavalt palju riideid on juba mustad, siis tuleb kapipõhjast igasuguseid asju välja, mida ka võiks tegelikult selga panna.
34. What kept you sane?
Ma olengi sane.
35. Which celebrity did you dream about the most?
Kas on üldse küsimust, kui "Twilighti" viimane film sel aastal välja tuli? Bahahaa. Right.
36. What political event moved you the most?
Tegelikult mul on hetkel suht suva. Aga mingi hetk ma vist kirjutasin Ameerikamaa presidendivalimistest siin.
37. Who did you miss the most?
-
38. Who’s the best person you met this year?
"best person" on minu meelest suhteliselt ebaõnnestunud väljend, kuivõrd algvõrdes oleks see "good person". Kui sa natukene oled minuga vestlema juhtunud, siis oled ehk märganud, et see heaks ja halvaks inimeseks kastitamine ajab mul harja punaseks.
Aga on mitmeid inimesi ette sattunud, kes on minu meelest hästi lahedad. Eriti selles plaanis, et ka mitte enam nii väga noorena saab väga lahe olla ja seda lahedam, kui sa oled vanana lahe.
39. Best lesson in life in year 2012?
Ükski inimene pole ideaalne, kuigi ta võib päris pikka aega sellisena tunduda. Inimestel on lihtsalt oskus ennast oma jutuga hästi "reklaamida".

Kommentaarid

  1. Viimase vastuse peale kommentaar: me kõik, kes me tahame olla head, püüdleme ideaalsuse poole - paraku elutingimused seavad meie ette tõkkeid, mis seda takistavad - see aga ei tähenda, et me homme ei võiks paremad olla, kui olime täna.

    VastaKustuta
  2. Absoluutselt. Homme kahtlemata tahame olla paremad kui täna. Lihtsalt mulle tundub, et see võiks selles järjekorras käia, et kõigepealt saan paremaks ja siis hakkan endast kui paremast inimesest rääkima, mitte vastupidi. (Taaskord minu viimasele vastusele toetudes see kommentaar.)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...