Otse põhisisu juurde

Feist

...oli feisty. Vägagi, võiks öelda.

Ilmselt oleks kontsert olnud mõjuvam, kui lauljanna loominguga eelnevalt rohkem kursis oleksin olnud. Teisalt (nagu Liisi Koiksonigi puhul kunagi tähelepaneku tegin), on ka hea, kui lauldakse võõraid laule, sest siis mõtled: "oo, mis hääl", selle asemel, et muudkui mõelda "see on nii hea laul".

Ja mõtlesingi pidevalt et oo, mis hääl. Sest...oo!

Tuttavaid laule oli muidugi ka mitmeid. Ja omanäolisust. Hipsternaistest taustalauljad ja nunnu trummilööja (tegelikult ei näinud hästi, kas oli nunnu, aga nad ütlesid, et on) ja veel mingi mees, kes mängis erinevaid riistu (ja nägi selline välja nagu tüüpilised bändimehed ei näe). Ja Feist ise oli nii pisike. (Tihti juhtub, et keegi, keda kusagilt videost või telekast näed, tundub siuke tavalise inimese suurune ja päriselt on umbes pool sellest.)

Toimumiskoht (Kadrioru lossi lilleaed) oli kaunis. Tuuline, aga lilleline ja avar. Muidugi ei saa mainimata jätta ka kuulsaid külalisi samal ja teisel pool aeda.

Ühe lausega: Üldine kunstiline tase oli asjal kõrge.

Ja Tallinn...pea iga kord, kui seal käima juhtun, imestan, et inimesed tõepoolest elavad seal. Linn ise on ju kena ja tore, aga need distantsid... Siiski, kui uks avaneb, on toas needsamad vahvad inimesed :)

Kommentaarid