Otse põhisisu juurde

Tähelepanekuid hommikust

  • Kätte on jõudnud see aeg aastast, kus toas on hommikul piisavalt pime, et paneb silmi krimpsutama, kui tuli põlema panna.
  • Kätte on jõudnud ka see aeg aastast, kus prilliklaasid õuest tuppa astudes veidi uduseks võivad tõmbuda.
  • Selles bussis, millega mõnikord hommikul sõidan (laiskus), on üks noormees, gümnasist. Ta meeldib mulle, tema olemus. Ma pole kunagi eriti aru saanud nn pahade poiste võlust, mulle meeldivad head poisid ja tema tundub olevat just üks nende hulgast. Ilmselt on ta tark ja õpib hästi, selles, kuivõrd teda koolis sotsiaalselt aktsepteeritakse, pole kindel. Aga tundub täpselt selline, kes läheb ülikooli näiteks füüsikat õppima ja on lõpuks väga kunn. Ja tema nimi on kindlasti midagi sellist normaalset ja tavalist nagu Martin või Kaarel, mitte Carl Christopher või Devon (kuigi ta on sündinud juba moodsatel 90ndatel).
  • Sealsamas bussis on ka üks naine, kes juba umbes kuu aega käib sihukese paksema jakiga (ma paneks sellise selga umbes novembris või nii). Lihtsalt sellepärast mainin, et mina käin jätkuvalt oma õhukese jakiga. Nii selle kui ka minu siseruumide riietuse kohta on kuulda kommentaare stiilis "Mul on külm sind vaadata". Lõigu mõte: külm ja soe on suhtelised mõisted
  • Raekoja platsi meeste juuksur on mingitel päevadel avatud kella 7.30-st, mis on kuidagi nii lahe. Võimalus enne töö- või koolipäeva pügatud saada.
  • Mis uudised need sellised on täna? Tegin Postimehe lahti ja panin õudusjudinatega jälle kinni.
  • Õnneks esineb ka positiivseid judinaid. Täna hommikul olid näiteks sügisvaimustuse judinad.
  • Kui sa readerist loed, siis klõpsa korraks päris blogisse ka ennast, näed vahtralehti ja vihmavarju.

Kommentaarid

  1. päris tükk aega vaatasin, enne kui aru sain, et see eriti suur vahtraleht all paremas nurgas on tegelikult vihmavari :)

    VastaKustuta
  2. See on päris huvitav, kuidas see vihmavari mõnes arvutis on all paremas nurgas (nagu lammas), mõnes teises on paremal pool keskel jne.

    VastaKustuta
  3. Mis ta ikka nii huvitav on, monitorist oleneb lihtsalt ;- )

    VastaKustuta
  4. Ma sain juba sinuga tutvudes aru, et sulle meeldivad sellised korralikud poisid, ja ma üldse ei imesta, et nimenäidete hulgas on siin ka Kaarel. :D
    Üsna korraliku välimusega oli ka meie hea Toomas Kolk eilses superstaarisaates, kuigi midagi sellist oli temas siiski, mis ilmselt sulle ei meeldi, aga mulle küll, sest see on olemas ka minu Artos. :D
    Tervitused Võrust!

    VastaKustuta
  5. Päeva kommentaari auhind läheb kahtlemata sulle!:D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...