Otse põhisisu juurde

Tähelepanekuid hommikust

  • Kätte on jõudnud see aeg aastast, kus toas on hommikul piisavalt pime, et paneb silmi krimpsutama, kui tuli põlema panna.
  • Kätte on jõudnud ka see aeg aastast, kus prilliklaasid õuest tuppa astudes veidi uduseks võivad tõmbuda.
  • Selles bussis, millega mõnikord hommikul sõidan (laiskus), on üks noormees, gümnasist. Ta meeldib mulle, tema olemus. Ma pole kunagi eriti aru saanud nn pahade poiste võlust, mulle meeldivad head poisid ja tema tundub olevat just üks nende hulgast. Ilmselt on ta tark ja õpib hästi, selles, kuivõrd teda koolis sotsiaalselt aktsepteeritakse, pole kindel. Aga tundub täpselt selline, kes läheb ülikooli näiteks füüsikat õppima ja on lõpuks väga kunn. Ja tema nimi on kindlasti midagi sellist normaalset ja tavalist nagu Martin või Kaarel, mitte Carl Christopher või Devon (kuigi ta on sündinud juba moodsatel 90ndatel).
  • Sealsamas bussis on ka üks naine, kes juba umbes kuu aega käib sihukese paksema jakiga (ma paneks sellise selga umbes novembris või nii). Lihtsalt sellepärast mainin, et mina käin jätkuvalt oma õhukese jakiga. Nii selle kui ka minu siseruumide riietuse kohta on kuulda kommentaare stiilis "Mul on külm sind vaadata". Lõigu mõte: külm ja soe on suhtelised mõisted
  • Raekoja platsi meeste juuksur on mingitel päevadel avatud kella 7.30-st, mis on kuidagi nii lahe. Võimalus enne töö- või koolipäeva pügatud saada.
  • Mis uudised need sellised on täna? Tegin Postimehe lahti ja panin õudusjudinatega jälle kinni.
  • Õnneks esineb ka positiivseid judinaid. Täna hommikul olid näiteks sügisvaimustuse judinad.
  • Kui sa readerist loed, siis klõpsa korraks päris blogisse ka ennast, näed vahtralehti ja vihmavarju.

Kommentaarid

  1. päris tükk aega vaatasin, enne kui aru sain, et see eriti suur vahtraleht all paremas nurgas on tegelikult vihmavari :)

    VastaKustuta
  2. See on päris huvitav, kuidas see vihmavari mõnes arvutis on all paremas nurgas (nagu lammas), mõnes teises on paremal pool keskel jne.

    VastaKustuta
  3. Mis ta ikka nii huvitav on, monitorist oleneb lihtsalt ;- )

    VastaKustuta
  4. Ma sain juba sinuga tutvudes aru, et sulle meeldivad sellised korralikud poisid, ja ma üldse ei imesta, et nimenäidete hulgas on siin ka Kaarel. :D
    Üsna korraliku välimusega oli ka meie hea Toomas Kolk eilses superstaarisaates, kuigi midagi sellist oli temas siiski, mis ilmselt sulle ei meeldi, aga mulle küll, sest see on olemas ka minu Artos. :D
    Tervitused Võrust!

    VastaKustuta
  5. Päeva kommentaari auhind läheb kahtlemata sulle!:D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...