Mulle väga meeldib tasakaalu idee. Et maailmas (ja inimeses) on kõik (või vähemalt võiks olla) tasakaalus.Näiteks praegu. Bussis olid mingid ilgelt nõmedad teismelised (no tõesti, kui nad purjus ei olnud, siis mul on neist lausa kahju, sest sel juhul nad on päriselt sellised) ja mõtlesin et iiiissand kui halb, aga kohe pärast seda oli poes üks mees, kes ütles, et ma küsiksin enne (vorstiletis), sest ma olin enne teda. Seepeale mõtlesin et iiisssand kui tore. Näed, ongi tasakaal!
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Kommentaarid
Postita kommentaar