Vagunisaatja 2012: 3.osa - Muusikaauhinnad

Sel aastal on muusikaauhinnad artistide osas ühekülgsemad kui mõnel muul aastal, samuti on eriauhindade arv peaaegu võrdsustunud põhiauhindadega, aga ega aastad polegi vennad.

Tänavu tähistavad Truffe kirjanurga muusikaauhinnad sel kujul oma 5.sünnipäeva. My, how the time flies.

Aasta südameväristaja: The National - England (Proovi kuulata, kas sul ei hakka värisema?)
Aasta sügavmõtteline (päris tõsiselt): Vaiko Eplik - Ajakaja
Aasta kaunislaul: Instrumenti - Pilnīgi Viens
Aasta filmilaul: The Real Tuesday Weld - Last words
Aasta kõige coolima kõlaga laul: Pyyramids - Don't go
Aasta wtf-laul aka Kõik loomad teevad igast asju: Vaiko Eplik - Soorebased
Aasta retrolugu: Robyn - Show me love (sest 90ndad on minu jaoks retro)
Aasta suvelaul: Foster the People - I would do anything for you
Aasta viisakaim live: The Vaccines - If you wanna
Aasta sarjahümn: Feist - Comfort me
Aasta tänavalaps: Devendra Banhart - Lover (Ausalt, kuula tänaval!)
Aasta humoorikaim ühislaul: Silvi Vrait - Nagu merelaine

Eriauhind Kõrgemal kui taevas (vali ise, kas nimetavas või seesütlevas):
Friendly Fires - Pull me back to Earth
Eriauhind Kummituslaul Victoria pardal:
Instrumenti - Life jacket under your seat
Eriauhind 16 sekundit: Richard Hawley - Baby you're my light
Eriauhind Parim avalause: Ursula - Puu taga ilvest
Eriauhind Parim lõpulause: Vaiko Eplik/Andres Ehin - Muuseas
Eriauhind Enim tähelepanu äratanud telefonihelin minu helinate ajaloos: Sven Grünberg/Liisi Koikson - Olemise lauluke
Eriauhind Harva tuleb meelde, aga siis kuulan mitu korda: Daft Punk - Make love
Eriauhind I wanna marry this song and have its babies (2012 edition):
Alex Turner & Richard Hawley - The only ones who know (just selles versioonis, mitte mõnes muus)

Auväärne äramärkimine ehk !!!: Feist - Graveyard

2011
2010
2009
2008
2007

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Loe edasi »

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Loe edasi »

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja. Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Loe edasi »

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Loe edasi »

Truffe kirjanurk

Otsing sellest blogist