Otse põhisisu juurde

Cinemania

Filmiküsitlusest. Pikad nimekirjad hirmutasid vist natuke ära- sedakorda oli vastajaid vähem kui varem (13). Aitäh vastanuile! Välja tuli väga pikk lugu:

Suhteliselt vanade filmide hulgast osutus lemmikuimaks "Gone with the wind" - keskmine hinne 3,714

70ndate-80ndate filmide hulgast "Monty Python and the Holy Grail" - 4,4 (Aga ka "The Shining" ja "Clockwork Orange" said hindeks tubli 4.)

90ndate lemmikuks osutus "Pulp Fiction" (4,36), aga ka "Forrest Gump" (4,18).

Sarjas 2000-2004 hinnati kõrgeimalt filme "Amelie" (4,41) ja "Eternal sunshine of the spotless mind" (4).

2006-2010.aasta lemmikfilmid olid "The King's Speech"(5!) ja "Teiste elu"(4,8).

Kõigi filmide peale kokku olid kõrgeimate keskmistega järgmised filmid (12):


Madalaimate keskmistega filmid (5):


Kõiki valikus olnud filme polnud ükski vastaja (peale minu) näinud. Kõige rohkem vastajaid (keda kokku oli 13) oli näinud neid filme:


Vähim inimesi oli näinud neid filme:


Eesti filme vastajad palju näinud pole:
"Vasaku jala reede" - 0
"Lotte ja kuukivi saladus" - 0
"Eestlanna Pariisis" - 1/ hinne 3
"Üks mu sõber" -1/3
"Puhastus" - 1/4
"Kormoranid" - 3/ 2
"Seenelkäik" - 5/ 4,2

"Sügisballi" tsitaatide osas suurt liidrit polnud. "Palju see Maaja maksab? No see porno noh!" valiti 4 korral.

Kui ma küsin, mis on sinu kõige lemmikum film üldse, siis mis sulle esimesena pähe tuleb?
  •  "Amelie" - 2 inimest
  • "Forrest Gump" -2
  • "Viies element"
  • "Das Leben der anderen"
  • "Elizabethtown"
  • "Titanic"
  • "The Godfather"
  • "Tunnid"
  • "Idioot"
  • Viimane filmielamus oli vist selline anime nagu "Unustatud häälte püüdjad"
 Aga kõige lemmikum Eesti film?
  • "Sügisball" - 3
  • "Lammas all paremas nurgas" - 2 (see on minu kõige lemmikum tulemus :)
  • "Klass"
  • "Siin me oleme"
  • "Keskea rõõmud"
  • "Naerata ometi"
  • "Suvi"
  • ei oska lemmikut valida
 Ja viimane film, mida sa vaatasid (arvutist/telekast/kinos või mujal)?
  •  "Iron Man 2"
  • "Camp Rock 2"
  • "Notes on a scandal"
  • kinoooper, Donizetti "Armujook"
  • "An Education"
  • "Sin City"
  • "The Help"
  • ei mäleta
  • midagi, mille nime ma ei tea, aga kus olid pulmad ja segadus ja kits ja narkoärikas jne.
  • "Brave"
  • "Eestlanna Pariisis"
  • "Kumare"
 Filmivaatamise ajal meeldib süüa kõigile: "jah" ütles 38% ja "mõnikord" 62% vastajaist.

1 inimesel ajab näitlejate piltide toppimine raamatute kaantele harja punaseks. Ja see ei olnud mina, kes sinna 5 pani! 38% vastas hindega 3, seega siia-sinna.

Ja lõpuks hapupiimased inimeste lemmiklaused filmidest:
  • mul-ti-pass
  •  Welcome to the annual meeting of people who.. annually meet! And we'll see you all again next year (Elizabethtown)
  •  Ei tea niimoodi peast öelda...
  •  Kuku: "See on kõik huinjaa." Sensitiiv vms: "See ei ole huinjaa!" (See dokfilm Kukumäest)
  •  Jack: Are you nervous? Rose: No. Put your hands on me, Jack. 
  •  We'll always have Paris. - Casablanca 
  • Love means never having to say you're sorry. - Love Story 
  • Ega õnn ole puu, et seda ühe höövlitõmbega rikkuda saab. - Malev 
  • Seakari, aga mitte Tallinna raad! - Verekivi
  • Come on, Dover, move yer bloomin' arse! (My Fair Lady)
  • I'm a b-a-a-ad influence (Seven Sinners) Dietrich ütleb seda vä-ä-äga seksika häälega (http://www.youtube.com/watch?v=ai336ekplTs)
  • Ilmselt oleneb olukorrast ja meenub konkreetses situatsioonis

Kommentaarid

  1. Siis, kui mul uus mõte tuleb. (Varasem kogemus näitab, et mul mõned mõtted aeg-ajalt on, seega ehk varsti.)

    VastaKustuta
  2. Ega õnn ole VOODRILAUD peaks olema tegelikult

    VastaKustuta
  3. Indeed. See on üks sinu lemmikuid ka, kui ma ei eksi?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...