Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 2.osa

suurim prohmakas - kuupileti ostsin
suurim kordaminek - see, et ma peale aastaid ja aastaid ähvardamist endale lõpuks uued prillid sain
parim eesti tutvus –hiili tashilju ligi, vaata siit- ja sealtpoolt, läheb pilt selgemaks
parim muu tutvus –kui kellegi blogi lugemist võib tutvuseks nimetada, siis see inimene, kes ühte blogi peab
lemmik telefonikõne – enne mobiilioperaatori vahetamist pidasin ühe noormehega pikki kõnesid, see pakkus huumorit
aasta lause – Ska vi gå nu? (Ei mingit suurt sisu, lihtsalt mul hästi tihti kummitas see peas.)
aasta kõige lollim küsimus –Mul ei tule praegu midagi meelde, aga hoopis üks ammune küsimus meenus. Mitte et see loll oleks või midagi, minu meelest täitsa humoorikas. Vanasti, kui küsiti, mida õpin, ja ütlesin et ajalugu, siis vastati reeglina midagi stiilis "ajalugu on huvitav". Üks inimene ütles: "Midagi paremat ei leidnud või?" Hahaha.
minu kõige lollim sõnaaps –üldine kokutamine mingites olukordades
lemmikvoodikaaslane –ehk on siin õige koht tänada oma voodil asetsevat raamatuhunnikut, et ta mulle mõnel öösel salaja näkku ei kukkunud
lemmikfilm -Millenniumi-filmid
lemmikraamat -Õnnepalu "Mandala", Millenniumi-raamatud
suurim ettevõtmine – ostsin uue telefoni (eelmise 8 aasta vanuse asemele)
lemmiktelesari –peale "Downton Abbey" vist suurt muud ei vaata regulaarselt
suurim rõõm –see, kui saad aru, et keegi viitsib sinu pärast vaeva näha
suurim üllataja –inimesed, kes julgevad oma elus muutusi teha
kõige khuulim koht –Stockholm
kõige khuulim hommik –külm
kõige halvem hommik –kõlekülm
kõige khuulim kink – on olnud suurepärane kingiaasta (andekad inimesed!),Barbie ja minu esimene romaan on meeldejäävaimad ;)
parim kohvikaaslane – pülk koos seal leiduvate äraproovitud lugudega
kõige khuulim kooliaine –Hehe, see küsimus. Tegelikult. Sel aastal matemaatika. Koolimatemaatikas on nii palju lahedaid teemasid.
suurim shokk –ilmselt mingid korrad, kus lambiasjade peale hullult ehmun. Teistele valmistab see huumorit ja ennast ajab ka hiljem naerma.
parim laul –muusikaauhinnad on küll alles tulemas, aga last.fm väidab, et enimkuulatud sel aastal on The National - England
kõige parem koht –voodi
parasiitsõna -kui ma siia oma viisakasse blogisse need kõik ritta seaksin, siis läheks väga mitu viisakustärni kohe ära põõsasse
leid –Ükskord leidsin oma öösärgilt mingid kummalised plekid. Tundus, et on šokolaad, aga ei saanud kindel olla. Siis leidsin ühest kohast veel šokolaadijälgi ja sain kindel olla.
drama queen -sel aastal kindlasti ei ole mina, vaid mõned muud vinguviiulid (ma tean, et nad seda siin ei loe, sellepärast kirjutan)
parim kuu - juuli, august
läbikukkunud idee – läheks akadeemilist testi tegema (no ma ei viiiitsi kohe keset juulit seal istuda ja teha seda)
parim sms – toon mõned välja
  • "Sigur Ros on esimene headliner. Well this is niiiiiice..." (Nii raske oli neid i-sid kokku lugeda telefoniekraanilt.) 
  • See sõnum, kus Merilin kirjutas, et meil on kodus kastitäis juuuuuustu. 
  • See sõnum, kus kirjeldati 15.ja 21.sajandi kohtumist. 
  • "Piiiimaaa" (saadud 20.eluaastates noorikult)
räigeim stoori –oli üks lugu, mida üks rääkis, ei taha detailidesse laskuda, võdistama ajab
aasta jook - kohv
aasta avastus –kui sügisel kella keeratakse, siis läheb hommikul tegelikult valgemaks (varem mulle tundus, et sügisene keeramine tekitab üldise pimekoti)
kõige mõttetum tegu - Pidev kätsatamine. Kui see midagi ei muuda, siis pole mõtet 10 korda sama asja rääkida.

Kommentaarid

  1. Mina sain ka uued prillid. :) Telefoni koha pealt - kukkus millalgi suvel kolmandalt korruselt alla peaaegu esimesele, rääkimata paljudest väiksematest kukkumistest, ja töötab rõõmsalt ikka edasi. :D Naljakas on see, et mu vanaemal oli samasugune telefon ja emal õnnestus ta korra vastu kapiäärt kukutada ning mobla oli kohe puru.
    Aga no ... kaheksa aasta jooksul on mul muidugi mitu telefoni olnud ... Au ja kiitus, kui ta sul veel praegu töötab.

    VastaKustuta
  2. Eks oleneb telefoni kasutajast ka ilmselt :P

    Aga vana telefon mul tegelikult seni täitsa töötab, ainult kõlariga oli mingi jama ja ei kuulnud hästi, mida teisel pool olija räägib.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...