Otse põhisisu juurde

Jõulutuledega sügisküsitlus: mis välja tuli

Niisiis, mis selgus sellest üüratust sotsioloogilisest uurimusest, kus 20 inimest osales. (Et oleks üks vastus rohkem ja et lihtsalt vastata saaks, vastasin ise ka.)

Suurim üllatuspomm lõhkes seoses hambapasta sortidega. Mitte ükski vastanu ei kasuta Blend-a-Medi! Mina aastaid muud ei kasutanudki kui Blend-a-Medi. Colgate muidugi oli ülekaalukalt liidripositsioonil, silma jäid siiski ka 5 Sensodyne'i ja 2 Lesnoi balsami kasutajat. Üks vastanu kasutab minu jaoks seni tundmatut pastat Rainbow (Prismast pidada saama. Huvitav, kas see on vikerkaarevärviline?), on ka üks Paradontaxi ja üks Hollandi pläusti kasutaja.

Mis vihma puutub, siis pooled vastanuist ütlevad, et neile vihm meeldib, kuni see märjaks ei tee, kolmandikule meeldib vihma soojast toast vaadata. 2 inimest märgivad ära huvitava idee, et vihma meeldimise/mittemeeldimise juures on faktoriks enda hetke meeleolu.

Nüüd üks minu lemmikküsimusi. See on see "Mida sa õppima läheksid, kui nüüd uuesti läheksid?" Toon kohe kõik numbrid ja vastused ära: 
Muu - 8 inimest (psühholoogia, ei oska öelda, muusikateadus/ muusikapedagoogika, ma ei tea, pottsepp, portugali keel, tehke nii, et seda TÜ-s õppida saaks!, lehmade seemendamine, kui vaid teaks)
IT - 5
semiootika - 3
geoloogia - 2
matemaatiline statistika - 1
laulmine - 1
Filosoofiat ei läheks keegi õppima.

Edasi aastaaja küsimus. Kevad pani ikka 7 punniga kinni, siis suvi (5), talv ja sügis (mõlemad 4). See on tore, et talv ka hääli sai. Kunagi peaaegu ei kuule, et kellegi lemmik on talv.

Arstide streigi uudistest eriti häritud ei olda. Mitte keegi ei valinud varianti 5- väga närvi ajab. Küll aga valis selle suisa kolmandik vastajaist, kui asi puudutas elektri hinna artikleid.

Uudised, kus pole uudist on häirivamad - 80% vastajaist valis numbri 3-5.
"Oi kui kahju! Jänes hüppas vastu lage."- uudised segavad suurel määral 4 vastajat, 5 vastajat ei sega üldse, pool rahvast on kusagil vahepeal.

Pooled vastajatest lähevad võtavad Kalevi šokolaadi, kolmandik Fazeri oma, 1 inimene sööb Lindti. 3 inimest, kes valisid variandi "muu", kirjutasid sinna juurde Milka.

Kes tunneb tulevast head presidenti? 7 inimest ütlesid otse välja, et nemad ei tunne, 2 arvavad, et tunnevad. Ülejäänud 11 jäid kahtlevale seisukohale. Siin oli ka häid kommentaare:
"Ta oleks liiga hea president?"
"Kadri võiks saada, aga ma ei tea, kas ta ise on huvitatud."
"Ta on nii haritud vend lihtsalt, et äkki oleks tal šanssi."
"Ei suhtle nii eeskujulike ja diplomaatiliste inimestega."

Nii et Kadri ja/või haritud vend presidendiks!

Aga kuula nüüd. Seda, et tema sõprade hulgas pole mitte ühtegi potentsiaalset kirjanikku, ei öelnud mitte üks hing. 16 lajatasid vastuseks jah ja 4 panid võib-olla.
"Olen suht kindel. Sel in tuleks ainult end kokku v6tta ja alustada kirjutamist."
"Ta on piisavalt elu näinud ja asjade üle mõelnud."
"Üks mu endine kursaõde juba on näidendeid kirjutanud ja õpetab Drakadeemias teisigi."
"Jah, tal on selle peale annet, aga ta ilmselt ise ei usu seda."
"Mõni seab sõnu osavalt ritta, kui ainult õigekiri ka järele jõuaks..."
"Üks noormees Tartust. Filosoof."

Noh! Kui palju rikkamad me võiksime olla! Sulgedele!

 Ja viimaks küsimus selle kohta, mida etteantuist tahaks kõige paremini osata. Üsna võrdne värk: laulmine, joonistamine ja kirjutamine kõik 4 silmaga, käsitööl 3 häält, juhtimisel ja ehitamisel 2. Selle viimase osas mul on eriti hea meel. Sest on ju tore, kui keegi tahab osata ehitada (vrdl ehitamine olude sunnil).

Truffe plaksutab, kummardab ja tõmbab kardina ette. I'll be back. Uudishimu on veel elus.

Kommentaarid

  1. Mis asi on Hollandi pläust? :)

    VastaKustuta
  2. Seda minagi teada tahaks. Kui see inimene vihjaks, kes seda vastas...

    VastaKustuta
  3. Mulle sellised küsitlused meeldivad. Korralda veel! :)
    Mis puutub presidentidesse, siis Võrumaa Teataja küsis ka just, kes võiks olla järgmine president (http://vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5367-riigikogulane-vastab-uue-presidendi-kohta) ja pakkumisi tuli seinast seina. Heimar Leidis, et Kadri (Simson) võiks küll presidendiks saada. :D
    Mina küsisin rahvalt ja pakuti näiteks, et selleks võiks olla Marju Lauristin või Edgar Savisaar ...

    VastaKustuta
  4. Mul mõni idee on soolas juba järgnevateks arupärimisteks küll..

    Aga presidentide osas ma mõtlen, et üks pakutud variantidest on liiga noor ja kaks teist liiga vanad.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...