Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: 4.osa - lugemisaasta

Lugemisaasta 2012 oli tegelikult täitsa virk. Päris suurte võngetega küll kohati, nagu allolevast tabelist näha.

Oli eesti aasta, võiks öelda. 29 raamatust 17 olid eesti autorite omad, 4 rootslastelt, 3 brittidelt, Taani, Norra, Prantsuse, Venemaa ja USA autoreid 1.

Luuleaasta oli ka, tervenisti 9 luulekogu lugesin + kuulasin ka "Jevgeni Oneginit" Märt Avandi mahehäälses esituses. Kurnjau.

Mis oli kõige lahedam raamat?
Õnnepalu "Mandala" oli armas.
Stieg Larssoni Millenniumi-sari oli (minu jaoks ootamatult) haarav.
Hando Runneli luulekogus "Viru veri ei värise" olid õige vahvad (ja kohati juba tuttavad) luuleread. Näiteks sellised.

Kõige mittelahedamad raamatud.
Ehk kusagil aasta alguses loetud imeimal "From Notting Hill with Love...Actually" ja aasta lõpupoole ette sattunud "Ruubeni liblikad: Kirsipiia". Hmnjah, hoian keele hammaste taga. Mine tea, 10 aastat nooremale mulle oleksid need raamatud ehk meeldinud.

Rõõm on märkida, et goodreadsis seatud reading challenge sai täidetud. Kuigi reading challenge on oma olemuselt suhteliselt kummaline asi.

Lõpetuseks mõtteavaldus Tammsaare raamatust "Ma armastasin sakslast" (ka loetud sel aastal): "Aga minuga on elus enamasti ikka nõnda olnud, et kõige tähtsamaid asju saan ma ikka kas liig hilja teada või nad jäävad mul hoopis teadmatuiks. Kooliski olen ma enamasti neid asju teada saanud, milledega elus pole midagi peale hakata, kuna hädavajalikest asjust pole mulle ükski inimene sõnagi lausunud, sest kõik arvavad nähtavasti, et hädavajalikud asjad õpib iga inimene isegi tundma. Selles on kõigil õpetajail ja kasvatajail üsna õigus, kuid vististi sünnib suurema hulgaga, kui mitte kõigiga, nagu minuga: hädavajalikke asju õpitakse liiga hilja tundma."

Või siis humoorikamal toonil raamatust "Tüdruk, kes mängis tulega": "Lisbeth tundis ennast nagu kotitäis banaane, mis on liiga kauaks päikese kätte jäetud."

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...