Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.
Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk.
Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav.
See oli jällegi üks linna (Helsingit) reklaamiv raamat. Aga siin suhtusin sellesse mõnevõrra positiivsemalt kui raamatus "A Copenhagen snowmance", sest "Talvise linna tuled" oli oma reklaamiga täitsa kapist väljas. Mitme peatüki alguses oli terve eraldi lõik mõne Helsingi märkimisväärse paiga kohta. Peatükkide pealkirjadki olid erinevate Helsingi kohtade järgi pandud.
Helsingi mõttes oli naljakas lugeda, kuidas Vilma rääkis silmatorkavast suurlinna kiirusest, samas kui minu enda mulje Helsingist oli et küll on r a h u l i k. Aga eks sõltu ka kus täpselt ja mis aastaajal käia.
Kuivõrd see on hiljuti ilmunud raamat, olen selle kohta mitmeid arvustusi näinud. Inimesed ütlesid seal tihti, et kaanepilt on atraktiivne. Minu jaoks on pisut liiga arusaadavalt kunstlik. Soe, aga ülevalgustatult võltssoe ehk.
Tõlkes oli päris palju kohti, kus kasutati minu jaoks eesti keelele mitteomase koha peal tingivat kõneviisi. Maitea, oli see kuidagi soome keelest otsetõlkega saadud ja nõnda jäetudki?
Üsna väike raamat - 157 lehekülge - ilmselt annaks soovi korral korraga läbi lugeda. Mina kuidagi suutsin Kajanto Kasekese kohviku sarja raamatutega rohkem suhestuda. Kuigi suures plaanis meeldib idee, mida see raamat edasi anda püüab.
Samalt autorilt varem loetud:
Kommentaarid
Postita kommentaar