Lugesin "Kaneelirullisuvele" kohe "Datlitalve" otsa. Kohvik Kaseke tegutseb endiselt, aga lisaks on vanas koolihoones Krisse vedamisel nüüd ka hostel uksed avanud. Krisse koos abilistega jookseb mitme koha vahet ja töötab nii, et unetunde peaaegu polegi. (Tõesti, seda kirjeldati läbi raamatu nii hästi, et ma väsisin juba lugedes ära.)
Kuna on detsember, siis tuleb ette ka Soome iseseisvuspäeva tähistamine ja paljud toidud, mis ilmselt Soomes selle pühaga seostuvad. Päris retsepte on raamatus ka, nagu "Kaneelirullisuveski" oli.
Ja kui juba on detsember, siis muidugi on ka jõulud, ja kui on juba talv, siis muidugi segab tegevuses kaarte üks lumetorm. Ajaloost tuleb veidi teemaks ka Soome kodusõda näiteks. Ja muidugi soomlase stereotüüp, kelle kohta tema tütar peale ühe vestluse kuulmist tõdeb, et pole iial kuulnud oma isa nii palju lauseid järjest ütlemas.
Nagu "Kaneelirullisuves", jätkus ka siin tõlkes huvitav ja üldiselt hariv sõnakasutus. Sain teada, misasi on jõulukräss (guugeldades näeb pilte sellest kaunistusest). Facebooki lõim (ehk feed) oli tuttav, aga pole vist palju kasutust leidnud. Ühe koha peal oli sõna jaskar - mulgi murde sõna, mis tähendab pulma- või tantsupidu.
Nende raamatute tõlkija on muide filmi- ja telemaailmast tuntud Gerda Kordemets. Tundub, et talle meeldib ootamatuid sõnu kasutada. Üle õnneks ei pinguta.
Samalt autorilt varem loetud:
