Otse põhisisu juurde

Täringuväljakutse ja Eesti raamatu aasta : kokkuvõte

Täringuväljakutse oli hea mõte. Aasta esimeses pooles läks eriti viljakalt see veeretamise tagajärjel lugemine. Aasta teises pooles tuli rohkem ette, et veeretasin mingi raamatu, vaatasin seda raamatukogus ja tundus, et pole õige hetk või pole (enam) huvi seda lugeda.

Alustuseks oli selline ruudustik:

Lõpuks jäi selline:

12 raamatut sain loetud. Alumises reas on üks pooles vinnas udustatud pilt - seda algusest natuke lugesin, aga osutus sääraseks tõsiteaduseks, et andsin alla. 

Päris kehva raamatut siit ei tulnudki. Barbara Cartland võib-olla oli niuke, mida igakülgselt kiitma ei kipu. Lemmikuid seevastu oli valida raske, aga panin 3 tükki siia siiski välja:

Mariana Leky - Mida siit näha võib (muinasjutuline romaan)

Maggie O'Farrell - Abieluportree (ajalooline romaan)

Elspeth Barker - Oo, Kaledoonia (žanriteülene romaan)

***

Aasta alguses oli mõte, et võiks vähemalt 12 eesti autorite raamatut sel aastal lugeda. Õnnestus küll, koguni 15 lugesin. See on natuke alla veerandi kõigist loetud raamatuist. Need raamatud, mida mina lugesin eesti keeles (olgu nad siis originaalis eesti keeles või eesti keelde tõlgitud) moodustasid pea kaks kolmandikku kõigist loetuist. 

Eestis ilmunud raamatuist oli kõige rohkem raamatuid kirjastuselt Varrak (8), järgnesid Eesti Raamat (6) ja Hea Lugu (5). 

Eesti autoritelt loetud raamatud meeldisid põhimõtteliselt kõik. Üks oli niuke vähemmeeldiv, aga see läks vähemalt ruttu edasi ja sai läbi. 

Kolm head kuulsusrikka rukkilillemärgisega raamatut:


Kristiina Ehin - Südametammide taga (ilus ja humoorikas autobiograafiline romaan)

Piret Raud - Keedetud hirvede aeg (tundlik ajalooline romaan)

Leida Tigane - Sõber meriröövel (harvaesinev humoorikas romaan)

Kommentaarid

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...