Otse põhisisu juurde

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne). 

Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus. 


Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa). 

See on hea raamat kogu oma karakteriloome ja teatud sorti maailma kirjeldamisega. Ja kuigi lugenuna hakkad aru saama, mida kaanel mõeldud on, siis ma seda ilusaks ikka pole pidama hakanud. Ehk on ka liiga minimalistlik?


Ostsingi täishinnaga, siis kui see Varraku miskisugune kuldväljaanne oli suht uus. "Tuule varju" eelnevalt lugenud polnud. Õnneks polnud halb raamat, ei pidanud ostmist kahetsema.


Sünge armulugu. Minu soovitus on kohe algusest peale hakata endale tegelastest skeemi joonistama - kes kellega kuidas sugulane, kes kelle teenija jne, muidu võib jälgimine keeruliseks minna. 


Mõnevõrra kurb tõde on see, et ingliskeelne pehmekaaneline raamat võib olla eestikeelsest kõvakaanelisest kolm korda odavam (ja pehmekaanelisest 2 korda). Selle raamatu puhul on pealkirja ja kaanepildi järgi üsna selge, milline on sisu. Ja kui tol hetkel tahadki seda sisu siis miks mitte. Praegu loen seda raamatut.


Olin kusagil algklassides ja haige parajasti. Raamat oli raamatukogust võetud, aga ei mäleta, kas niisama või oli koolis vaja lugeda. Igal juhul mulle hirmsasti meeldis see lugu. Praegu ka vaatan selle filmi alati ära, kui kusagilt tulema juhtub.

Kirjastus Fabian on selle väljaandja. Vähemalt tundub nime põhjal Mihkel Muti enda kirjastus? Aga linnadest kirjutatakse jätkuvalt - nüüd on Tauno Vahter Tallinna lõhnadest raamatu kirjutanud. 

Kusagil selle raamatu uusväljaande juures kirjeldati seda kui ajatut armastusjutustuste kogumikku. Mina sealt küll armastust ei leidnud, rohkem oli naiste nillimist, käperdamist ja muud samal teemal eskaleeruvalt ebameeldivat. Eks armastus olegi muidugi üks raskemini defineeritavaid mõisteid. Väidetavalt. (Pole kindel, kas nõustun.)


Pole kindel, millist formaati siin silmas on peetud. Kui füüsilist, siis olen konservatiiv - parim raamat on neljakandiline, kõvakaaneline ja korralikult köidetud raamat. Kui läheneda sisuformaatide kaudu, siis "Daisy Jones & The Six" pakkus kogu raamatut intervjuude formaadis.


Vahel tuleb meelde ja jälle mõtlen kui lahe tegelane oli Kunskmoor ja millised kuldsed laused tema suust tulid. Siin võiks olla ka Arabella või naisliini pidi edasi võttes ka Piret Raua "Keedetud hirvede aeg" või "Verihurmade aed".

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eurovisiooniväljakutse : II osa

11 - An entry in a language you don't know, that you can sing along to  Itaalia esindaja 2016 Francesca Michielin "Nessun grado di separazione" . Kaasa laulda suudan muidugi ainult refräänist mõnda rida.  12 - Your favourite entry of all time Sellest, kuidas Go_A "Shum" on täiuslik eurolaul, räägin suht igal võimalusel. Aga kui puhtalt emotsioonide pealt läheneda, siis võidab muidugi Brainstormi "My star" . Millise teise Eestit mitte esindanud laulu sõnad oleks 26 aastat hiljem ikka veel peas. Ja selle intro kohta võiks sõnu öelda.  13 - Your least favourite entry of all time    Laul Eurovisioonilt, mida ei toimunud 2020. aasta Bulgaaria esindaja olnuks Victoria "Tears getting sober" Billieilishlik, melanhoolne, rahulik, lihtne kaasa laulda. Pealkiri on ka täitsa nutikas mõtlen praegu. Pisarad ei kuiva ega kao, vaid saavad kaineks. 14 - Your favourite Irish entry  Eks ikka 1994.aasta võidulugu  "Rock'n'roll kids" . Ka eesti...

Eurovisiooniväljakutse : III osa

21 - Your favourite performance Moldoval on tihti toredad simmanilood. Aastate tagant neid mäleta, aga tolles hetkes on  lõbus. Meeldejäävatest aga Rootsit esindanud 1984. aasta võitja  Herreys "Diggi-loo-diggi-ley" . 22 - Your favourite interval act  Muidugi on need rootslaste naljad olemas igast korrast, kui nad Eurovisiooni korraldavad, aga on ka Anneli ja Marku  "Muinaslugu muusikas" 2002. aastast. Markol on nii äge ülikond! 23 - Your favourite presenter / presenting team Siin saaks jälle rootslasi ja eestlasi mainida, aga meeldis ka hiljuti Suurbritannias, kus olid teiste hulgas Hannah Waddingham ja Graham Norton. Juba seetõttu, et teadsin eelnevalt selliste inimeste olemasolust.  24 - An entry that makes you laugh Milan Stanković "Ovo Je Balkan" -  2010. aasta Serbia laul. Ja üldse mitte halvas mõttes naerma. See lihtsalt rõõmustab mind kogu oma meeloluga. Niuke täitsa tõeline balkani popp. 2004. aasta Serbia ja Montenegro esindaja oli laul, kus kord...