Otse põhisisu juurde

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne). 

Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus. 


Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa). 

See on hea raamat kogu oma karakteriloome ja teatud sorti maailma kirjeldamisega. Ja kuigi lugenuna hakkad aru saama, mida kaanel mõeldud on, siis ma seda ilusaks ikka pole pidama hakanud. Ehk on ka liiga minimalistlik?


Ostsingi täishinnaga, siis kui see Varraku miskisugune kuldväljaanne oli suht uus. "Tuule varju" eelnevalt lugenud polnud. Õnneks polnud halb raamat, ei pidanud ostmist kahetsema.


Sünge armulugu. Minu soovitus on kohe algusest peale hakata endale tegelastest skeemi joonistama - kes kellega kuidas sugulane, kes kelle teenija jne, muidu võib jälgimine keeruliseks minna. 


Mõnevõrra kurb tõde on see, et ingliskeelne pehmekaaneline raamat võib olla eestikeelsest kõvakaanelisest kolm korda odavam (ja pehmekaanelisest 2 korda). Selle raamatu puhul on pealkirja ja kaanepildi järgi üsna selge, milline on sisu. Ja kui tol hetkel tahadki seda sisu siis miks mitte. Praegu loen seda raamatut.


Olin kusagil algklassides ja haige parajasti. Raamat oli raamatukogust võetud, aga ei mäleta, kas niisama või oli koolis vaja lugeda. Igal juhul mulle hirmsasti meeldis see lugu. Praegu ka vaatan selle filmi alati ära, kui kusagilt tulema juhtub.

Kirjastus Fabian on selle väljaandja. Vähemalt tundub nime põhjal Mihkel Muti enda kirjastus? Aga linnadest kirjutatakse jätkuvalt - nüüd on Tauno Vahter Tallinna lõhnadest raamatu kirjutanud. 

Kusagil selle raamatu uusväljaande juures kirjeldati seda kui ajatut armastusjutustuste kogumikku. Mina sealt küll armastust ei leidnud, rohkem oli naiste nillimist, käperdamist ja muud samal teemal eskaleeruvalt ebameeldivat. Eks armastus olegi muidugi üks raskemini defineeritavaid mõisteid. Väidetavalt. (Pole kindel, kas nõustun.)


Pole kindel, millist formaati siin silmas on peetud. Kui füüsilist, siis olen konservatiiv - parim raamat on neljakandiline, kõvakaaneline ja korralikult köidetud raamat. Kui läheneda sisuformaatide kaudu, siis "Daisy Jones & The Six" pakkus kogu raamatut intervjuude formaadis.


Vahel tuleb meelde ja jälle mõtlen kui lahe tegelane oli Kunskmoor ja millised kuldsed laused tema suust tulid. Siin võiks olla ka Arabella või naisliini pidi edasi võttes ka Piret Raua "Keedetud hirvede aeg" või "Verihurmade aed".

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...