Otse põhisisu juurde

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne). 

Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus. 


Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa). 

See on hea raamat kogu oma karakteriloome ja teatud sorti maailma kirjeldamisega. Ja kuigi lugenuna hakkad aru saama, mida kaanel mõeldud on, siis ma seda ilusaks ikka pole pidama hakanud. Ehk on ka liiga minimalistlik?


Ostsingi täishinnaga, siis kui see Varraku miskisugune kuldväljaanne oli suht uus. "Tuule varju" eelnevalt lugenud polnud. Õnneks polnud halb raamat, ei pidanud ostmist kahetsema.


Sünge armulugu. Minu soovitus on kohe algusest peale hakata endale tegelastest skeemi joonistama - kes kellega kuidas sugulane, kes kelle teenija jne, muidu võib jälgimine keeruliseks minna. 


Mõnevõrra kurb tõde on see, et ingliskeelne pehmekaaneline raamat võib olla eestikeelsest kõvakaanelisest kolm korda odavam (ja pehmekaanelisest 2 korda). Selle raamatu puhul on pealkirja ja kaanepildi järgi üsna selge, milline on sisu. Ja kui tol hetkel tahadki seda sisu siis miks mitte. Praegu loen seda raamatut.


Olin kusagil algklassides ja haige parajasti. Raamat oli raamatukogust võetud, aga ei mäleta, kas niisama või oli koolis vaja lugeda. Igal juhul mulle hirmsasti meeldis see lugu. Praegu ka vaatan selle filmi alati ära, kui kusagilt tulema juhtub.

Kirjastus Fabian on selle väljaandja. Vähemalt tundub nime põhjal Mihkel Muti enda kirjastus? Aga linnadest kirjutatakse jätkuvalt - nüüd on Tauno Vahter Tallinna lõhnadest raamatu kirjutanud. 

Kusagil selle raamatu uusväljaande juures kirjeldati seda kui ajatut armastusjutustuste kogumikku. Mina sealt küll armastust ei leidnud, rohkem oli naiste nillimist, käperdamist ja muud samal teemal eskaleeruvalt ebameeldivat. Eks armastus olegi muidugi üks raskemini defineeritavaid mõisteid. Väidetavalt. (Pole kindel, kas nõustun.)


Pole kindel, millist formaati siin silmas on peetud. Kui füüsilist, siis olen konservatiiv - parim raamat on neljakandiline, kõvakaaneline ja korralikult köidetud raamat. Kui läheneda sisuformaatide kaudu, siis "Daisy Jones & The Six" pakkus kogu raamatut intervjuude formaadis.


Vahel tuleb meelde ja jälle mõtlen kui lahe tegelane oli Kunskmoor ja millised kuldsed laused tema suust tulid. Siin võiks olla ka Arabella või naisliini pidi edasi võttes ka Piret Raua "Keedetud hirvede aeg" või "Verihurmade aed".

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Eriti oluline info

Juhtusin täna korraks "Vaprate" peale. Amber on tagasi. Ainuke lause, mida nägin teda ütlemas, oli mingi eriti kohatu küsimus Bridgetile stiilis "Kas Owen on teil Jackie'ga kahepeale?" Oo, ja kes veel pole näinud, siis siin on humoorikas lühikokkuvõte sellest, mis tolles seebis ~20 aasta vältel juhtunud on. Jooksutab juhtme kenasti kokku. Ja siin veel üks ajalooliselt oluline stseen aastast 1987. Head elamust! Päeva küsimus: Millises asutuses on kõige rohkem (suurim kontsentratsioon) kontsakingalembeseid neidiseid?